"Me oleme kogu aeg millegi vastu. Ilmselt on see meil ajalooline taak, et oleme väga osavad millegi vastu olema," ütles Karis tselluloositehase rajamise plaani läbikukkumist kommenteerides.

"Ma eeldasin Tartust rohkem argumenteeritud vastuseid, aga see läks väga emotsionaalseks ja õhutatult emotsionaalseks," märkis Karis. "Seetõttu olin ma natuke pettunud. Ootasin tõsisemaid teaduslikke argumente."

"Teadlasehing minus ütleb, et uuringuid oleks võinud siiski teha. Erasektor toob raha ning ütleb, et tehke ja uurige. Võib-olla linn ja riik oleksid pidanud midagi juurde panema, aga vähemalt oleks asi saanud selgemaks. Ühed teadlased ütlesid, et kõik on uuritud, ja teised ütlesid, et siin on uurida veel kõvasti. Mida see vaene poliitik siis peab tegema?"

Karis lisas, et ka Tartu vajab investeeringuid, mis tooksid piirkonda maksumaksjaid. "Tartu maksumaksjate arv on vähenenud ja väheneb ilmselt veelgi. Kui tehas ei sobi, tuleks töötada alternatiivi leidmisega."

Karis näeb, et poliitikast on vastasseisu kultuur on levinud poliitikast kaugemale: "Ning tõesti, mida kõvem on hääl ja suurem vastasseis, seda paremini see töötab. Argumendid ei jõua kohale. Nii ongi variant minna kaasa sellega, kus viimane argument on see, et sa oled ise loll. Ma ei tea, kuidas me sinna jõudsime. Teine küsimus on: kuidas me sealt tagasi saame?"