Tööandajana Eesti esikümnesse mahtuvat kaubandusketti Maxima viimaste aegade palgaralli pigem pitsitab, ehkki osa sellest võib ladestuda hindadesse. 4000 töötajat teevad vajaliku töö, aga kõrgem palk saaks tulla üksnes nende tõhusama ja just paindlikuma tegutsemise arvelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kiire ja nii suur tõus seab äri jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis kahtlemata küsimärgi alla ja esitab tööandjale väga suuri nõudeid kiireteks ja märkimisväärseteks investeeringuteks, et kasvatada efektiivsust ja samal ajal olla jätkusuutlikult atraktiivne töötajate jaoks," rääkis Maxima Eesti tegevjuht Marko Põder.

Palgakasv sai suurema hoo läinud aasta viimases kvartalis, eriti töötlevas tööstuses ja ehituses. Keskpanga vaates on suur osa palgatõusust õigustatud ja Eesti majanduse vana probleem, et tootlikkus on liiga madal, hakkab leevenduma.

"Tootlikkus tõepoolest tõusis ja tõusis isegi rohkem, kui optimistid lootsid sealt numbrit näha. Tootlikkus ühe töötaja kohta ja selle kasv 3,3 protsenti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on väga tubli saavutus," rääkis Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.

Tööjõukulud moodustavad jooksevhindades arvestatud kogutoodangust poole ja sedamööda, kuidas majandus on kasvanud, on suurenenud ka palgafond. Ka ettevõtjate kasum kasvas 7,5 protsenti.

"Palgakasv suures osas on põhjendatud, kuid teatud osas, võib-olla kolmandiku võrra sisaldab hinnasurvet ja siin keskpangana me kahtlemata rõhutame, et tootlikkust ennetav või ületav palgakasv reeglina kandub edasi hindadesse," selgitas Viilmann.

Ehkki töötajad peavad palgatõusu iseenesestmõistetavaks, sunnib majanduse areng tööandjaid rakendama uusi võtteid. Üha enam saab palka tõsta vaid siis, kui tööd muuta, näiteks rakendada paindlikke ja osaajaga töövorme.

"Nii see jätkuda ei saa, et palk tõuseb keskmiselt seitse protesnti aastas ilma, et kumbki osapool selleks mitte midagi ei tee," ütles Põder.