Neljandas kvartalis oli keskmine palk 1384 eurot, suurenedes eelmise kvartaliga võrreldes 7,2 protsenti ja 2017. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 8,9 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1327 eurot, novembris 1369 eurot ja detsembris 1455 eurot. Aasta viimase kuu kõrgem tase on seotud ühekordsete väljamaksetega.

Keskmine brutokuupalk suurenes mullu kõikidel tegevusaladel.

Kui 2017. aastal oli brutokuupalga aastakasv 6,5 protsenti, siis 2018. aastal kasv kiirenes, olles samal tasemel 2016. aasta kasvuga. Aasta lõpu poole kasv kiirenes.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2017. aastaga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aastaga võrreldes 3,7 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga oli käesoleval aastal reaalpalga kasv 0,7 protsendipunkti suurem.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga palgatöötaja kohta 25 protsenti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis brutokuupalk 6,5 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad mõjutasid brutokuupalga kasvu 0,8 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses – vastavalt 2172 ja 2154 eurot. Madalaim oli brutokuupalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Võrreldes 2017. aastaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal. Nende tegevusalade aastakasvu üheks põhjuseks on statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜ-d ja sihtasutused.

Lisaks oli palgakasv kiirem hariduse (13,1 protsenti), kaubanduse (10,8 protsenti) ning veevarustuse; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (10,2 protsenti).

Avalikus sektoris, ehk riigile ja kohalikele omavalitustele kuuluvates asutustes ja ettevõttetes, oli brutokuupalk 1393 eurot ja aastakasv 10,1 protsenti. Erasektoris, ehk nii Eesti kui ka välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõttetes, oli brutokuupalk 1283 eurot ja aastakasv 6,4 protsenti.

Maakonniti oli 2018. aastal keskmine brutokuupalk endiselt kõrgeim Harju (1455 eurot) ja Tartu (1289 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (944 eurot) ja Saare (987 eurot) maakonnas. Brutokuupalk kasvas igas maakonnas. Aastakasv oli kõige kiirem Saare, Jõgeva ja Rapla maakonnas ning aeglasem Võru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2018. aastal täistööajale taandatud töötajate arv viis protsenti suurem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes enam muudes teenindavates tegevustes, kunsti, vaba aja ja meelelahutuse tegevusalal ning kinnisvaraalases tegevuses. Muutus nendel kolmel tegevusalal on peamiselt põhjustatud alla 50 töötajaga MTÜde ja sihtasutuste palgauuringusse lisamisest.

2018. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1756 eurot ja tunnis 11,61 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis eelmise aastaga võrreldes 6,6 protsenti.