Elupäästja medali said kokku 58 inimest, nende hulgas lisaks päästjatele ka 11 eraisikut. Seekordsete elupäästjate hulgas on teiste seas näiteks mees, kes nägi teist meest läbi järvejää vajumas ja tõmbas ta külmast ja märjast hoolimata veest välja.

Medali sai ka naine, kes kortermajas tulekahju puhkemisel äratas oma naabrid ja juhatas nad õue, hoides sellega ära märksa hullemad tagajärjed. 

Kõiki elupäästjaid tänas president Kersti Kaljulaid.

Aumärkidega tunnustati ühtekokku 131 inimest. Lisaks elupäästemedalitele anti üle kaks päästeteenistuse suurt kuldristi, kolm päästeteenistuse kuldristi, 11 päästeteenistuse hõberisti, 31 päästeteenistuse medalit, üheksa päästeameti kuldsete tammelehtedega teenetemedalit ning 18 päästeameti hõbedaste tammelehtedega teenetemedalit. 

Päästeteenistuse kuldristid pälvisid hindamatu panuse eest Eesti tuletõrje ajaloo hoidmisse ja vabatahtliku pääste arendamisse MTÜ Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi juhataja Tuve Kärner ning Balti riikide päästealase koostöö arendamise ning Eesti ametkondliku partnerluse kõrgel tasemel hoidmise eest Läti Riikliku Tuletõrje- ja Päästeteenistuse peadirektor, kindral Oskars Abolinš.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles aumärkide tseremoonial, et tuletõrje on saja aastaga muutunud päästeks, kuid väärtused on jäänud samaks - kõik algab ikkagi inimesest.

"Igaüks meist kuulub ühtsesse päästevõrgustikku, sest me ise hoiame enda ohutuse ja turvalisuse võtit. Aga me peame hoidma ka neid, kes teiste inimeste ohutuse eest seisavad, sest see töö on vaimselt ja füüsiliselt väga raske. Meil on iga inimene oluline, iga töötaja, iga vabatahtlik päästab," ütles Tammearu.

Päästeteenistuse aumärke on antud välja alates aastast 1998. Aumärke antakse üle kaks korda aastas: Eesti Vabariigi sünnipäeva ajal veebruaris ja organiseeritud tuletõrje sünnipäeva ajal septembris. 

Tänavu tähistatakse ka saja aasta möödumist organiseeritud tuletõrje loomisest ja üleriigilise ühtse päästevõrgustiku tekkimisest.