10 aastat tagasi, 26. aprilli varahommikul rullusid Tallinna kesklinnas lahti sündmused, mis panid Eesti kui iseseisva riigi tugisambad ja riigijuhtide kindlameelsuse tõeliselt proovile.
ERR teeb küll 10 aasta möödumise puhul tagasivaate ka ajaloosse, aga hoopis enam püüame vaadata kaugemale, et näha, kuidas 2007. aasta aprillikuu sündmused viisid meid tegelikult ka edasi – muu hulgas küberriikide suuremate sekka.
Miks ERR360? ERR360 on ERRi multimeediatoimetuse algatatud uus formaat, mis ühendab Eesti Rahvusringhäälingu erinevate toimetuste töö üheks mitmekülgseks projektiks. Eesmärk on anda ühest suuremast teemast eri vaatenurkade abil terviklik, nn 360-kraadine ülevaade.
2007. aasta 26.-29. aprillini toimusid Tallinnas ja mitmel pool Eestis nn pronksiöö rahutused. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuivõrd oli politsei tollal sellisteks sündmusteks valmis.
Priisalu: enne pronksiööd räägiti küberteemadel kuskil salaja
Kuigi 2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu panid Eesti küberruumi ja riigi igatepidi proovile, andsid just need sündmused tõuke avaliku arutelu tekkeks küberprobleemide teemadel, mida varem räägiti kuskil salaja või peeti häbiväärseks, märkis NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse vanemteadur Jaan Priisalu intervjuus ERR-ile.
Pärast 2007. aasta pronksiöö küberrünnakuid võttis Eesti riik omale kindla plaani taolist stsenaariumit tulevikus vältida ja hakkas igas võimalikus suunas arendama oma küberkaitsealast kompetentsi. Kuigi kõike seda, mida vahetult koostatud 2008.–2013. aasta küberjulgeoleku strateegia ette nägi, ära teha ei jõutud, on võtnud Eesti kümne aasta jooksul pärast aprillisündmusi piisavalt suuri samme, andes alust rääkida Eestist kui ühe õige küberriigi etalonnäitest.
"Eestivastaste küberrünnakute esimest faasi võib kirjeldada emotsionaalse ja spontaanse vastusena poliitilistele sündmustele," seisab riigi infosüsteemi ameti (RIA) 2007. aasta küberrünnakute järgselt tehtud ülevaates. Pronkssõduri varajane eemaldamine tuli paljudele üllatusena, millest oli tingitud ka pädevamate küberründajate suhteliselt aeglane reageerimine. Suurem osa esimese faasi rünnakutest olid RIA hinnangul suhteliselt lihtsad DDoS- ehk hajutatud teenusetõkestusrünnakud valitsuse võrguserverite ja Eesti uudisteportaalide vastu. Rünnakute poliitiline taust oli ilmne:
Väljavõte Eesti politsei veebilehele tehtud rünnaku logidest. Allikas: RIA.
Esimesed üleskutsed Eesti veebilehti rünnata avastati saitidelt http://2ch.ru ja http://forum.xaker.ru. Samuti arutati ka, kuidas rahastada serverikeskuste ja robotvõrkude renti. Samal ajal jagati veebilehtedel, foorumites, privaatsetes jututubades jne üksikasjalikku teavet rünnete kohta (ründe kirjeldus, juhised, sihtmärgi tuvastamine ja ründe ajastamine). Enamik selliseid rünnakuid olid lihtsakoelised, aga tõhusad suurema kaose tekitamisel. Üleskutsed tõid kaasa (eeldatavasti Vene päritolu) spontaansete rünnakute hüppelise kasvu üle kogu maailma. Kogu küberkonflikti jooksul tuli suurem osa rünnakuid väljaspoolt Eestit.
Ansip: tänu pronksiööle mõisteti, et Eesti on ikka päris iseseisev riik
"Kui inimesed oleksid hommikul ärganud, linn oleks olnud segamini pekstud ja ainus kaitstud koht oleks olnud pronkssõdur Tõnismäel, siis vaevalt oleks keegi kunagi Eesti vabariigi valitsusi tõsiselt võtta saanud," kommenteeris Andrus Ansip oma juhitud valitsuse 10 aasta taguseid samme 2007. aasta aprillis. Ansipi hinnangul näitab tollal langetatud otsuste õigsust muu hulgas see, kui vaadata, mis on toimunud pärast seda Krimmis ja Ida-Ukrainas.
Kristian Jaani: Eesti politsei karmimat kogemust meenutatakse ikka ja jälle
Tõnismäel on endise 2007. aasta aprilliöödel Pronkssõduri asukoha ümber keerlevad sündmused paisunud suuremaks kui ka kogenud politseinikud oleks osanud arvata. Mitte kunagi ei olnud Eestis meeleavaldused kasvanud mitmesajalise peaga vihaseks vandaalitsevaks jõuguks. Adrenaliin on üleval juba mitu päeva ja etteruttavalt teame öelda, et see ei lähe alla veel järgmised nädalad.
Kuidas tegeleda massi kurjategijatega, kes ei allu ühelegi loogikaseadusele? Eesti politseist oli välja pigistatud viimane. Aga inimesed rögivad, lõhuvad, varastavad ja vägivallatsevad valimatult kõige ja kõigi kallal. Politsei otsustab käiku lasta vanglast kolleegidelt laenatud veekahuri. Vaevalt jõuab tekkida mõte, et kahurist võiks saada ajutistki hõlpu, kui kahur läheb rikki.
Ganinite advokaadi sõnul kasutab Venemaa juhtumit poliitilistel eesmärkidel
Sel aastal möödub kümme aastat Dmitri Ganini mõrvast pronksiööl, mis tähendab, et juhtum aegub ja süüdistust enam esitada ei saa. Ganinite perekonna advokaat on aga kriitiline Venemaa suhtes, öeldes, et viimane kasutab juhtumit ainult poliitilistel eesmärkidel. Ganini pere advokaadi Aleksandr Kustovi sõnul pole õige, et noormehe surm politiseeriti. "Ei ole õige ühel lihtsal põhjusel: Ganin surm pole otseselt seotud tema tegevusega pronkssõduri kaitsel. Kaitse all ma pean silmas aktiivset osalust, kui kogunes grupp inimesi, kes karjusid midagi, tegid midagi. Ta ei olnud nende hulgas. Antud juhul on surm muidugi... Poisist on kahju, noor inimene. Ja emast on kahju," rääkis Kustov.
Teiselpool pronksiöölisi seisis Eesti politsei, kes ei olnud vabariigi ajaloos kunagi varem niivõrd mahuka suuroperatsiooniga silmitsi seisnud. "Olen kindel, et keegi meist ei osanud 26. aprilli hommikul kell 4.30 ette näha sündmuste kulgu järgnevatel päevadel," seisab tollase politseipeadirektori Raivo Aegi aprillirahutuste järgses pöördumises.
KES ON ALJOŠA?
Miks on pronkssõdur Aljoša venelastele nii tähtis ja eestlastele nii vastumeelne? Kes ta on ja miks ta algselt just Tõnismäele püstitati?
PRONKSIÖÖ POLITSEI NUMBRITES
PILK ARHIIVIDESSE
"Isiklikult mina ei söandaks ilmuda avalikku kohta Armani või Hugo Bossi uutes riietes." – "Nali naljaks, aga pärast 26. aprilli ei ole Eesti tõesti enam endine. Veel nädal tagasi tundus, et Eesti riigil ja tema juhtidel läheb paremini kui iial enne. Peaminister Andrus Ansip võttis viimastel valimistel rekordilise võidu, kuid neljapäeva öösel vastu reedet ei olnud kaalul mitte ainult mitte tema karjäär, vaid kogu Eesti riigi saatus."
Nii juhatasid Vahur Kersna ja Mihkel Kärmas sisse pronksiööjärgse "Pealtnägija". Vaata videost ja meenuta Eesti vahetuid kogemusi pronksiöö järel.
PRONKSIÖÖ JA KARISTUS
Kuigi pronksiööl mässanutele võis tunduda, et sellise suure rahvamassi seast neid ükski korrakaitsja liistule võtta hiljem ei suuda, seda siiski tehti ja arvestatav hulk rüüstajaid sai endale kaela ka kohtuliku karistuse.
