• 2008/2009 – Tallinna Tehnikaülikool hakkab välja koolitama küberkaitse spetsialiste

Tallinna Tehnikaülikooli peahoone. Autor: Postimees/Scanpix

Kümne mooduliga küberkaitse kursus avati Tallinna tehnikaülikoolis juba 2008. aastal. Aasta hiljem oli olemas juba terve õppekava, mis võttis õpilasi vastu. Praegu on küberkaitse-nimeline õppekava Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendõppekava ning see meelitab ühtaegu ligi nii Eesti kui ka välismaa tudengeid – pooled tudengitest on pärit välismaalt.

• 2008 – Eesti loob NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse

Aga süsteemne kübekaitsealane ülikooliprogramm ei ole ainus samm, mida Eesti võttis vahetult pärast pronksiöö küberrünnakuid. 2008. aastal loodi NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus (CCDCOE). NATO CCDCOE on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille eesmärk on tõhustada haridus-, teadus- ja arendustegevuse kaudu NATO, selle liikmesriikide ning partnerite võimekust, koostööd ja informatsioonivahetust.

• 2010 – Eesti kaitseliit asutab küberkaitse üksuse

Küberturvalisus, foto on illustratiivne Autor: Lee Jae-Won/Reuters/Scanpix

Kolm aastat pärast pronksiöö küberrünnakuid asutas Eesti kaitseliit küberkaitse üksuse, mis on vabatahtlik organiseeritud ühendus ja tegutseb kaitseministeeriumi alluvuses. Informaatikateadlane Ülo Jaaksoo käis küberkaitseliidu idee välja 2007. aastal peale aprillirahutusi. Ühenduse liikmed on peamiselt erinevate sektorite IT-spetsialistid, aga ka IT-oskustega patriootiliselt meelestatud inimesed. Nagu küberkaitse üksus oma eesmärgina ise sõnastab, on nende missioon kaitsta Eesti kõrgtehnoloogilist eluviisi, kaitstes informatsiooni taristut ja teostades seeläbi laiapõhjalise riigikaitse eesmärke.

• 2014 – TTÜ loob küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse

2014. aastal loodi Tallinna Tehnikaülikooli küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskus, mille eesmärk on tõsta teadus-, arendustegevuse ning uuringute abil Eesti kompetentsi küberkaitse ja küberkriminalistika valdkonnas. Keskus teeb tihedat koostööd nii Eesti avaliku sektori (riigi infosüsteemide ameti, politsei- ja piirivalveameti ja Eesti kaitseväega) ning erasektoriga (sealhulgas Eesti infoturbefirmaga Clarified Security ja BHC Laboratory), samuti rahvusvaheliste partneritega.

• 2015 – Tartu ülikool hakkab koolitama IT-õiguse tudengeid

Autor: Shutterstock

2015. aastal käivitas Tartu ülikooli õigusteaduskond täismahus ka IT-õiguse magistrikava, et tõhustada koostööd IT-spetsialistide ja juristide vahel – pool sellest programmist keskendub õigusalastele ja pool tehnoloogilistele teadmistele. Programmi looja Helen Eenmaa-Dimitrieva sõnul saavad juristid, kes räägivad arvutispetside keelt ja mõistavad infotehnoloogia võimalusi ja ka piiranguid, teha oma klientide nõustamisel palju paremat tööd ning samal ajal luua ka sellise õigusliku keskkonna, mis toetab tehnoloogia arengut.

Kõik kursused on ingliskeelsed ja selgitavad IT-õiguse tehnoloogilisi, juriidilisi ja poliitilisi aspekte. Aga lisaks akadeemilistele teadmistele on õppekava võtmesõna probleemide lahendamine reaalsetes olukordades. Näiteks tegelevad õpilased idufirmade nõustamisega – eelmisel aastal said õpilastelt ja õppejõududelt praktilist nõud 33 idufirmat.

Eelmisel aastal avati ka IT-õiguse doktoriprogramm – sel aastal oli kolmele saadaval kohale 10 kandidaati ja rohkem kui pooled neist tulid välismaalt. Siiski, Eenmaa-Dimitrieva hinnangul on konkurentsiolukorras Eesti õpilased tavaliselt rohkem kvalifitseeritud.