Verd andma võivad tulla need, kellel pole tekkinud koroonasümptome 14 päeva jooksul pärast reisil käimist või lähikokkupuudet selliste haigustunnustega inimesega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mandri-Eestis jätkatakse maakondlike doonoripäevadega, milleks on haigla kinnitusel ka valitsuse luba.

Plaanilise ravi mahtu on eriolukorra ajal küll piiratud, kuid vajadus doonorivere järele on haiglates ikka olemas.

"Aga kõik erakorralised tegevused, kaasa arvatud vähihaigete patsientide ravi käib edasi. Meie verekasutusest just onkoloogilised, hematoloogilised ehk verevähiga ja muude kasvajatega patsiendid on kõige suurem kontingent ja nende ravi ei jää kuidagi pooleli ja nemad vajavad oma veretooteid edasi," rääkis PERH-i hematoloogiakeskuse juhataja Mariken Ross.

Ross ütles, et kuna doonoriteks on oodatud terved inimesed, pole vere annetamine ohtlik ja seetõttu ei ole protseduuri ajal näomaske vaja kanda.

Mida teha aga siis, kui mõnel doonoril peaksid sümptomid tekkima hiljem ehk ta käis verd andmas ajal, mil ta võis olla teadmatult juba koroonasse nakatunud?

"Kui neil tekivad haigustunnused pärast vere loovutamist, siis nad kindlasti helistaksid doonorikeskusesse ja annaksid sellest teada. Sellisel juhul saab vajadusel, kui tekib tõesti oluline küsimus, seda verd lisaks kontrollida või ajutiselt kasutusest maha võtta. Ei ole maailmas teada mitte ühtegi verega levinud koroona haigusjuhtu," ütles Ross.

Ta toonitas, et inimestel ei ole vaja korraga doonorikeskusesse tormi joosta, kuid regulaarselt tasub edasi verd andmas käia ka eriolukorra ajal. Näiteks Haapsalu doonoripäeval doonoritest puudu ei tulnud.

"Ma olen verd andnud umbes 20 korda. Hirmu siia tulla ei tekkinud, sest verd on ju kogu aeg vaja," ütles Angeliina.

Täpsemaid juhiseid vere andmise kohta saab lugeda PERH-i verekeskuse kodulehelt verekeskus.ee.