"Ennetustöö asemel tegeletakse erametsaomanike hinnangul tagajärgede likvideerimisega," teatas liit. "Arvestades tänast keerulist sotsiaalmajanduslikku seisu Eestis ja maailmas, võib ulatuslik üraskirüüste metsades anda olulise lisahoobi Eesti inimeste sissetulekutele."

Erametsaliidu eelmisel nädalal metsaomanikele saadetud üleskutse üraskikahjusid ennetama asuda sai oodatust rohkem tagasisidet. Keskkonnaameti selleteemalisest pressiteatest selgus aga, et tegelikku ülevaadet kahjustuse ulatuse kohta ei ole, märkis liit.ö

Peamiselt kaitsealadel kuid ka majandusmetsades koristamata jäetud tormimurrust alguse saavatel suurtel üraskikolletel on mõju nii metsade elurikkusele, metsaelupaikadele kui majandusmetsade puidukvaliteedile, samuti kliimaeesmärkide täitmisele. Üraskite poolt kahjustatud puidu kvaliteedi langemine põhjustab metsaomanikele otsest majanduslikku kahju.

Nagu näitab Kesk-Euroopa kogemus, põhjustavad nii suured kõikumised puiduturul raskusi ja ebastabiilsust ka puidutööstustele, kes on väga olulised tööandjad just maapiirkondades.

Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsaomanike tagasiside järgi seis kõige kriitilisem Karula, Otepää ja Haanja kandis, kus üraskikahjustuse suur ulatus on alguse saanud viimaste aastate suurtormide järel kaitsealadel koristamata jäetud tormimurrust ning järgnenud põuastest suvedest.

"Kuna pooled Eesti metsadest on erakätes, eeldab efektiivne kahjustuste ennetamine ka erametsaomanike kaasamist ja osalemist. Selleks on meil vaja reaalset ülevaadet erinevatest ohtudest, nende esinemise tõenäosusest ning konkreetset tegevuskava, kuidas ka metsaomanikud ja metsaühistud ennetustöösse kaasata," rääkis Eelmaa. 

Erametsaliit tegi kolmapäeval keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku võimalikud ohud kaardistada ja algatada tegevuskava koostamine, et erinevate ohtude ennetamiseks saaks tegutseda õigeaegselt ja piisavas mahus. Kuuse-kooreüraski tõrje tegevuskava tuleks liidu hinnangul algatada juba sel kevadel.

Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud).