Saetööstuse tehnoloogiline areng on teinud Eestist suure puiduimportija ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ka Eesti puidutööstusel pole praegu parimad ajad.
Ka Eesti puidutööstusel pole praegu parimad ajad. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Puiduekspordi kõrval on Eesti jaoks olulisel kohal ka tooraine import. Selle põhjuseks on Eesti saetööstuste tehnoloogiline areng, mistõttu toovad naaberriigid oma puidu väärindamiseks siia. Ent kriisist pole ka puidusektor päris puutumata jäänud - majanduskriisi süvendavad kuuse-kooreüraski põhjustatud ökoloogiline kriis ja pehme talv, mis metsa teha ei lasknud.

Eesti impordib igal talvel umbes 200 000 kuni 300 000 tihumeetrit puitu. Võrdluseks - Eesti mullune raiemaht oli 11 miljonit tihumeetrit.

Siia jõuab peamiselt männi ja kuuse saepalk eeskätt Norrast ja Rootsist. Küttepuid importida pole mõtet, seda saab ka siit piisavalt kätte.

"Eesti saetööstus on oma tehnoloogiliselt arengult jõudnud sinna, et suudab konkureerida teiste metsariikide tööstustega. Meil on ka väga tugev järelväärindav tööstus, mis seda tarbib," ütleb Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Ta toob esile Swedbanki hiljutise uuringu, mille järgi Eesti puidutööstus on teistest tööstustest oma tehnoloogiliselt arengult sammu võrra ees, mistõttu oleme rahvusvahelises konkurentsis tugevad.

Eesti eripäraks on ka puidutöötlemise viis - kui Põhjamaade tööstus on keskendunud tselluloosi tootmisele, siis Eestis on põhirõhk puidu mehaanilisel töötlemisel, alates hööveldamisest-saagimisest, lõpetades puitmajade tootmisega välisturule.

"Impordime palki ja saematerjali palju, mis lähevad väärtusahelasse," ütleb Välja.

Puidutööstus võib kiiresti taastuda

Puidutööstust kriis siiani väga räsinud ei ole. Märtsis langes sektori eksport viis protsenti.

Paljudel ettevõtetel on tellimuste maht märtsi jooksul langenud. Skandinaaviasse eksportivate ettevõtete jaoks on probleemiks ka Rootsi ja Norra krooni ebasoodne kurss. Pikemaajalise majandussurutise korral on tõenäoline, et puitmaju tootvate ettevõtete arv väheneb.

Näiteks Nordic Fiberboardi Püssi tehases on lõpetatud tellimuste vähenemise tõttu puitkiudplaatide tootmine ning allesjäänud tellimused on plaanis täita Pärnu tehases, pessimistlikke noote tarnete peatamise või edasilükkamise tõttu on tunda nii Toftani, Barruse kui ka Nordwoodi saeveskite kommentaarides.

"Kukkumine kindlasti tuleb, aga kui ulatuslik, on keeruline hinnata. Puidutööstus võiks suhteliselt kiiresti taastuda," arvab Välja. "Puidutööstused täna töötavad, ja päris heade mahtudega. Aga kindlustunnet tuleviku osas väga ei ole. Pole veel aru saada, mis toimuma hakkab."

Puidutööstus on kodusest kriisist mõneti ka tuge saanud.

"Kui inimesed on olnud kodus kinni, siis on see tõstnud nõudlust puittoodete järele - tehakse rohkem remonti, hoolitsetakse aia eest. See on tööstusele abiks olnud," ütleb Välja.

Eestil on olnud väga mitmekesised eksporditurud ja kohalik tarneahel, mis säästab sisendiprobleemidest ja mis aitab kriisis laveerida. Näiteks ekspordib Eesti omajagu puidutooteid Aasiasse. Sealsed majandused on juba taastumistsüklis ja tarbimine on vaikselt lahti läinud.

Kindlasti aga tekib toodetele globaalne hinnasurve, milles Eesti puidusektor peab rinda pistma. Välja sõnul rahvusvahelised tarneprobleemid Eestit eriti ei puuduta, pigem on küsimus sihtturgudes.

Välja hinnangul võiks ka riiklike tellimustega sektorile õla alla panna, see aitaks tegelda mitme probleemiga korraga.

"Eesti võiks rohkem puidust ehitada, see oleks majanduslikult kasulik. Euroopas tõstetakse aktiivsemalt päevakorda kliimaneturaalsus ja rohepööre, puidul on sellele positiivne mõju, seda tasuks kindlasti Eestil kaaluda," ütleb ta. "Küsimus on, kas ekspordime puitu või tarbime seda ise."

Ürask laastab kogu Euroopat

Küttepuid importida pole vaja, seda on meil mets endalgi täis. Tõsi, sel talvel jäi jälle suurem osa puid metsas tegemata, sest sügis ja talv olid märjad ja pehmed, mis ei lase rasketehnikaga peale minna.

"Laod on kindlasti väiksemad kui tavaliselt on olnud sel ajal. Talv oli selgelt pehme ja raskusi ta põhjustas. Metsanduse majandusharu on esimesi koos põllumeestega, kes tunnevad kliimamuutuste mõjusid väga otseselt juba täna: märjad talved, põuased suved, mis soodustavad kahjurite levikut, samuti märjad sügised," loetleb Välja. "Küttepuude turg on kõige suurematesse raskustesse sattunud pehme talvega."

Lisaks nimetab ta üraskite tehtavat laastamistööd, mis langetab korraliku puidu väärtust - sellega pole muud teha kui kütteks, sest saetööstusele selline puu ei sobi.

Ürask pole aga üksnes Eesti mure, sellega maadleb kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa, tekitades turul hinnasurve.

Nii raiuti Tšehhis tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel ainuüksi metsakahjustuste likvideerimiseks 25 miljonit tihumeetrit metsa. Üraskikahju suuruseks Tšehhi majandusele hinnatakse 2019. aasta kohta 1,7 miljardit eurot. Tšehhi metsainstituut prognoosib, et aastaks 2021 võib üraskikahjude all kannatada 80-120 miljonit tihumeetrit metsa. Seejärel prognoositakse kahjustuste vähenemist.

Saksamaal on kolme viimase aasta metsakahjude maht 145,5 miljonit tihumeetrit. 2/3 Saksamaal raiutud puudest on kahjustusega. Kahjude hulgas on ka teisi põhjustajaid peale kuuse-kooreüraski, kuid 90 protsenti kahjustatud puudest on okaspuud, selgub Erametsakeskuse ülevaatest.

"Puidu hinnad on langenud juba eelmise aasta keskpaigast alates, seda on mõjutanud algselt USA ja Hiina kaubandussõda, mis tarneahelas mõju avaldadas, veelgi rohkem aga Euroopa üraskid, mis on turu üle ujutanud madala kvaliteediga puiduga," ütleb Välja.

Ometi on Eestis ümarpuidu hinnad kõrgemad kui meie lähiriikides. Välja nimetab põhjuseks sedasama kõrgeltarenenud saetööstust, mis väärtusliku tooraine nimel teiste riikidega konkureerib.

"Metsaomanik saab Eestis paremat hinda oma palgi eest kui Rootsis-Norras. Norras on naftatööstus muu tööstuse välja suretanud," põhjendab Välja.

Eestis sai hinnalangusega esmalt pihta paberipuu, sest meil puudub kohalik tselluloositööstus ja konkurents. Kui USA-Hiina kaubandssõja tõttu tselluloositurg kukkuma hakkas, kahandas see kohe ka paberipuu nõudlust. See kahandas ka metsaomanike huvi metsa majandada, sest õiglast hinda puidu eest enam ei saanud. Ka üraskikahjud löövad rahakoti pihta - männi ümarpalgi hinnad enam-vähem püsivad, ent kuuse omad on enam langenud.

Siiski on puiduhinnad püsinud tänavu esimeses kvartalis möödundu aasta lõpuga sarnasel tasemel, suurem kukkumine toimus möödunud aastal juba ära.

Männipalkide keskmine tihumeetri hind on langenud kvartali jooksul ligi euro ning kuusepalkidel 1-3 eurot. Kasepaku ja kasepalgi hind on seevastu kvartali jooksul tõusnud ligi viis eurot.

Paberipuidu hindades olulisi muudatusi vaadeldaval ajavahemikul toimunud ei ole. Küttepuidu keskmine hind on kvartaliga umbes kaks eurot tihumeetri kohta langenud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: