Vabakutseline ajakirjanik Reiljan tõi esile, et Tartu äärelinnas küsitakse paaritoalise korteri kolmepäevase üürimise eest 5000 eurot. "Eks see ongi absurdi tipp ja ma tahaks näha, kes nii palju maksab. Aga samas: kui üks ürituse peakorraldaja Tarmo Hõbe on kutsunud inimesi üles mõistusele, öeldes, et me peame ikka meeldima külallistele, - et see pole rahateenimise koht - see tundub ka tobe," rääkis Reiljan.

"Keegi ei saa ju tulla mulle ütlema, mis hinda ma võin küsida või muretseda riigi maine pärast. Ma arvan, et ei tasuks nüüd nii palju ka sekkuda," lisas ta.

Veebiajakirja DigiPRO vastutav toimetaja Tuul nõustus temaga: "Šveitsis ei muretse keegi selle pärast, et seal on liiga kallis. Riigi maine ei lange selle pärast, pigem ikka tõuseb. Mina vastupidi ütlen, et ettevõtjad võiks küsida nii palju, et häbi hakkab - nii palju kui makstakse selle eest. Kogu selle ürituse üks eesmärke ongi ju majandust elavdada - riik annab sinna raha, aga ka ettevõtted saavad küsida võib-olla pisut rohkem raha ja korvata sellega saamata jäänud tulud, mis on koroonakriisiga kadunud."

Tuul selgitas, et see ongi kogu majanduse mõte, et kui sama asja tahab rohkem arv inimesi, siis selle toote-teenuse hind kasvab.

"Mina arvan, et vastupidi - võikski rohkem raha küsida. Küsimus ei ole ju hinnas, vaid kvaliteedis. Hea mulje jätab see, kui majutus- ja toitlustusasutused pakuvad head teenust, mida väga paljud kindlasti ka teevad," lisas ta.

Reiljan tõdes, et kindlasti tuleb võistluse ajaks üüriturule eraisikuid, kes püüavad teenida oma kodu pealt. "Aga hakata neid kammitsema või kuidagi korrale kutsuma - ma arvan, et turg paneb asja paika. Kui leiad kellegi, kes maksab sulle 5000 kolme öö eest, siis palun väga. Kui see oleks ainus variant, et kõik sellist hinda nõuavad, siis see võiks probleemiks saada. Aga praegu ma arvan, et küllap tekib tasakaal," leidis ta.

Ta lisas, et sama on olnud ka teiste suurüritustega Eesti, näiteks Weekendi festivaliga Pärnus, kus kurdetakse kallite hindade üle.