Kaupo Meiel: gaas põhja ja hinnad lakke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Lõuna-Eesti ettevõtlikud inimesed, kes tegutsevad majutuse, toitlustuse või suveniirindusega, mõtlevad Rally Estonia lähenedes, kuidas ukse all toimuvalt suursündmuselt võimalikult palju kasu lõigata ja õigesti teevad, leiab Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Septembri algul Lõuna-Eestis MM-etapina toimuv autode võidukihutamine Rally Estonia on suursündmus, millelt oodatakse palju enamat kui lihtsalt vaatemängu. Eesti lõunaosariikide omavalitsused panid juba eos sündmusele suuri lootusi, mille seos rallispordi kui sellisega pigem kaudne.

Kanepi vallavanem Piret Rammul rääkis ERR-ile juba siis, kui MM-etapi tulek Eestisse äsja kinnituse oli saanud, et "ei pea olema rallifänn, et saada aru, et nii suur võistlus on piirkonnale ikkagi väga kasulik. Otsest kasu võiks siit saada piirkonna väiketootjad, ettevõtjad või muidu ärksad inimesed, olgu see siis oma toodete müügist või majutusest. Pluss see, kui me oleme nii suures telepildis nagu WRC-etapp võimaldab, siis hilisemat kasu läbi turismi ei saa ainult Kanepi vald või mingi väga väike Maaritsa küla, vaid ikkagi terve Eesti."

Ootused suurürituse toimumisest saadavale tulule on alati üsna samasugused, olenemata sellest, kas piirkonnas toimub ralli, rokisauruse kontsert, elektroonilise tantsumuusika orgia või kõige ilusamate kitsede maailmanäitus. Peaasi, et tegemist on sündmusega, mis toob kohale sadade kaupa huvilisi kodumaalt ja kaugemalt.

Tegemist võib olla ka nišiüritusega, mida mõnes mõttes on ju ka autoralli või murdmaasuusatamine, kuid on nišše, mis koondavad tohutu hulga inimesi, kes asjaga otseselt seotud, ja inimesi, kes toimuvale kogu hingest kaasa elavad.

Pragmaatilised kodanikud, kes tegutsevad teenindussfääris, näiteks majutuses, toitlustuses või suveniirinduses, mõtlevad kohemaid, kuidas ukse all toimuvalt suursündmuselt rohkem kasu lõigata.

Nõnda ongi viimastel päevadel meedias juttu olnud Lõuna-Eesti majutusepakkujatest, kes ei pea paljuks ralli ajal küsida majutujatelt paari öö eest kolm tuhat, neli tuhat või lausa kaheksa tuhat eurot. Oletatavalt arutlevad kõrtside ja restoranide juhid vaikselt juba praegu, kas tõsta ralli ajal õlle ja söökide hinda kümme protsenti või kümme korda.

Käsitöö ja mahetoodetega kauplevates poekestes toimuvad kindlasti juba praegu koosolekud, millel omanik ütleb müüjale: "Kuule, tõstame ka ralli ajaks hinda veidikene." Müüja väidab vaguralt vastu, et kogu see rahvuslikult meelestatud ökokraam on ju niigi arulagedalt kallis. Omanik ei lase ennast häirida ja teatab: "Armas alluv, alati saab kallimalt."

Nüüd saavad ralli ajal majutamise eest üüratuid summasid küsivad ettevõtjad ja lihtsalt ettevõtlikud inimesed karme etteheideid, et nad on nii ahned, nii ahned. See on täiesti asjatu ja põhjendamatu kriitika.

Eestis puhkamine on kogu aeg üsna kulukas lõbu olnud. Rooma kesklinnast võib leida tärnikestega hotelli, mille öö maksab märgatavalt vähem kui hostelikoht Eestis mõne väikelinna spordikompleksis. Esimesest avaneb vaade igavesele linnale, teisest kuivavatele sokkidele, aga hinnavahe on 30 eurot. Eks ta ole.

Ralli-aegne hinnatõus pole samuti midagi erakorralist. Kui Pärnus toimus Weekend Festival Baltic, siis koorisid suvepealinlasedki tantsurahvalt mitu nahka. See kõik pole mitte ahnus, vaid ettevõtlik vaim ning lausa tagurlik on see, kes maas vedelevat raha üles ei korja.

Nõudmine ja pakkumine panevad asjad paika. Samale asjaolule viitas peaminister Jüri Ratas, kes ralliaegseid kõrgeid majutushindasid kommenteerides tasakaalukalt ja õiglaselt sõnas: "Olen õnnelik, et elan 1991. aastast vabas Eesti riigis, demokraatlikus riigis, kus on turumajandusele vastav loogika ja minu arvates on see suurepärane." 

Krõbedate hindade õigustamiseks võib küsida sedagi, et kas me tõesti tahame, et Eestisse tuleksid vaesed inimesed. Ei, neid on meil endilgi piisavalt, las tulevad jõukad turistid, kes kodumaale naastes on umbes sama vaesed kui meie ja maailmas on jälle tasakaalu senisest enam.

Väike ahnus käib inimeseks olemise juurde ja seda ei maksa halvustada, sest halvustamine kõlab väga ühe teise väga inimliku iseloomujoone moodi. See kõlab nagu kadedus.

Niisiis, mis muud, kui gaas põhja ja hinnad lakke, sest eks ütle ju Eesti Vabariigi hümngi, et "mull' kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!".


Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: