Kui parvlaevaga Estonia seotud küsimusi kriminaalmenetluse raames üldse uurida saab, siis mitte seoses sellega, miks Estonia hukkus, selgitas peaprokurör Andres Parmas. Sellega seotud võimalikud kuriteod oleks tänaseks aegunud. Hüpoteetiliselt oleks kriminaaluurimine võimalik teise nurga alt.

"Hüpoteetiliselt on see võimalik siis, kui peaks selguma, et laeva hukkumise põhjuseks oli mingisugune kuritegu, raske esimese astme kuritegu, mida on varjatud, kinni mätsitud," ütles Parmas.

Samuti oleks teoreetiliselt võimalik uurida seda, kui selguks, et on toime pandud muid jätkuvaid kuritegusid, näiteks on kelleltki võetud vabadus. Praegu aga selliseid teadmisi ei ole, mis menetluseks aluse annaksid.

Äsja justiitsministri ametist lahkunud Raivo Aeg ütles, et enne vraki täiendavat uurimist või uute tunnistuste ilmsiks tulekut pole kriminaalkorras uurimine vajalik.

"Kui sealt nüüd tõepoolest midagi sellist ilmneb, mis annab aluse kriminaalmenetluse alustamiseks, siis ma loomulikult ei välista seda. Aga antud hetkel, ilma et seal tehnilisi vaatlusi läbi viiakse, mina küll ei näe, et siin oleks olemas sellised ajendid," lausus Aeg.

Värskelt politsei- ja piirivalveameti põhja prefekti kohalt siseministriks siirdunud Kristian Jaani ütles, et uute asjaolude ilmnemisel on see prokuratuuri otsus, kas kriminaaluurimise algatamine on vajalik.

"Kui väga konkreetsed mingisugused uued asjaolud võivad kuskilt ilmneda. Kõik kuriteokoosseisud ka ei aegu, nii et erinevaid aspekte, asjaolusid võib loomulikult olla. Aga veel kord, kõige targem ikkagi on Eesti vabariigis prokuratuur, kes selliseid seisukohti kujundab ja lauda toob," lausus Jaani.

Esialgu tuleb aga oodata selle taga, et Soome ja Rootsi muudaks oma seadusi, et vrakile sukeldumine oleks lubatud. See peaks juhtuma suveks ja alles pärast seda saab edasisi vrakiuurimise plaane teha.