Valitsus andis ohutusjuurdluse keskusele ülesande jätkata allveeuuringute ettevalmistamist, et olla valmis uuringutega alustama, kui Soome ja Rootsi on vastavaid seadusi, mis praegu Estonia vrakile sukeldumise keelavad, muutnud.

Mereakadeemia täiendusõppe keskuse juhataja Ivar Treffner ütles ERR-ile, et ühe korraliku uuringu peaks tõesti läbi viima, isegi kui sajaprotsendist rahu kõik ikkagi ei saa.

Uuringuteks eraldatud kolme miljonit eurot on tema sõnul praegu keeruline hinnata, sest tellimusnimekirja töödest pole riik veel esitanud.

"Kolm miljonit ei ole suur summa allveeuuringute jaoks. Ma toon näitena keskkonnaohtlikud vrakid. Tihtipeale uuringud maksavad seal kümneid miljoneid. See kolm miljonit on põlveotsas kodukootud uuringu raha. Oleks vaja täpselt teada, mida selle eest saada tahetakse," lausus Treffner.

Treffner tõi näiteks, et kui soovitakse vrakist 3D mudelit, siis sealgi sõltub hind sellest, millise punktitiheduse ja detailsuse astmega seda soovitakse.

"Kui uuringu eesmärk on teada, siis saab öelda, mis varustust selleks vaja on. Kui keegi ütleb täna, et minge filmige seda auku seal, siis palun väga, sõida suvalise paadiga kohale, hüppa vette, filmi ära, tehtud. Erivarustusega laeva – meil on ka riigil päris hea varustusega laevad olemas, oleks selleks siis PPA (reostustõrje- ja päästelaev) Kindral Kurvits, mida oleks võimalik teoreetiliselt kasutada, (jäämurdja) Botnica. Alati on võimalus ka rentida väljastpoolt Eestit, kui on vaja väga tõsiseid uurimislaevu. Siis ilmselt see kolm milli enam ei puhu pilli," rääkis Treffner.

Tuukritööde OÜ juhataja Kaido Peremees ütles ERR-ile, et tugialusest võib väga palju sõltuda ka uurimistööde maksumus. Veealusteks töödeks on tema sõnul aga ettevõttel olemas maailmatasemel allveerobot, mis võib vabalt minna 300 meetri sügavusele, vajadusel ka sügavamale. Estonia vraki põhi on 70 kuni 80 meetri sügavusel.

Ka Treffner kinnitas, et veealuste tööde teostamiseks on Eestis erasektoris võimekus olemas. Praegu pole veel aga teada, kas sukeldumiseks üldse läheb, kuigi peaminister Kaja Kallas rääkis eelmisel nädalal just allveeuuringutest.

Peremehe sõnul on tema teada kavas mitmeid uuringuid. "Ma saan aru, et see hõlmab geotehnilisi uuringuid, multibeam sonariga merepõhja kaardistamist ja madalsageduslikku profileerijat, et saada pinnasest läbilõige," rääkis ta.

Treffneri sõnul ei saa nii kaua, kui riik pole selget tellimust esitanud, öelda, kui palju suudab Eesti ise ära teha ning kui palju see kõik maksma võiks minna. "Kuni on üldsõnaline, et teeme uue uuringu, siis see võib tähendada mida iganes. Kui ei ole riiklikku tellimust, uurimisplaani, tellijapoolset konkreetset plaani, mida ta saada soovib," märkis ta.

Ülesanne valmib veebruaris

Ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Haug ütles ERR-ile, et praegu tegeldakse koos Soome ja Rootsi vastavate asutustega detailse ülesandepüstituse koostamisega ning see peaks valmima veebruaris.

"Arvestades tööde iseloomu ja suurt mahtu peab see olema pisiasjades läbimõeldud ning selge, et selle pinnalt oleks võimalik korraldada korrektset hanget. Esialgne plaan näeb ette selle valmimist veebruari jooksul, kuid kuna selles küsimuses kiirustamine võib olla väga kulukate tagajärgedega, siis praegusel hetkel ei ole veel võimalik kindlat kuupäeva välja kuulutada," lausus Haug.

Haug märkis, et kuivõrd tegu on hanke ettevalmistamisega, siis see seab teatud piirangud info avalikustamisele.

Peaminister Kaja Kallas ütles eelmisel nädalal, et uute asjaolude väljaselgitamine toimub Eesti ohutusjuurdluse keskuse koordineerimisel, sõltumatult ning Eesti, Soome ja Rootsi ohutusjuurdluse asutuste koostöös. Veealuse uurimise kulud kannavad Eesti ja Rootsi.