Parmas: tõukeratta konfiskeerimise õigus peaks jääma kohtule
Valitsuse plaan anda politseile õigus konfiskeerida liikluses nõuetele mittevastavaid elektritõukerattaid tekitab õigusekspertides muret. Kohtunik ja endine riigi peaprokurör Andres Parmas leiab, et omandiõiguse nii tugev riivamine peab jääma kohtu otsustada.
Liiklusseaduse muutmine ja politseile õiguse andmine nõuetele mittevastavate elektritõukerataste konfiskeerimiseks võib tuua ettenägematuid tagajärgi, tõdes Parmas Vikerraadios.
Parmas rääkis, et inimesed rikuvad seadust paraku erinevatel põhjustel igapäevaselt, kuid me ei kujuta ette, kui keegi ületab oma tavalise autoga kiirust või kui keegi lõikab enda täiesti tavalise mootorsaega jõulupuuks ebaseaduslikult metsast kuuse, siis korjatakse inimestelt ära neile kuuluvaid esemeid.
"See ei oleks ju tegelikult ettekujutatav. Samas teatud juhtudeks on seadusandja sellise võimaluse ka ette näinud, et süüteo toime pannud isikult on võimalik süüteovahendit või ka selle vahetut objekti konfiskeerida," lausus Parmas.
Parmas selgitas, et enamjaolt on see jäetud kohtu volituseks, teatud erandina on siiski ette nähtud võimalused, kui seda võib teha kohtuväline menetleja, näiteks politsei. See erand on Parmase sõnul siiamaani olnud siiski küllaltki kitsas ja see on seondunud esemetega, mis maakeeles ongi ebaseaduslikud või millel ei olegi mingisugust seaduslikku otstarvet.
"Näiteks mingid ebaseaduslikud kiiruskaamerate püüdmise radarid, mida autojuhid kasutavad, või mingi ebaseaduslik sõidumeerik veoautojuhtidel. Aga et nüüd minna selleni, et hakata ära võtma täiesti tavalisi normaalse kasutusotstarbega esemeid, siis ma arvan, et see on liialdus," sõnas ta.
"Miks on üldse olemas kohus? Kohus on loodud ühiskonda ühe võimuharuna selleks, et sõltumatult seadusandjast ja sõltumatult täitevvõimust anda asjatundlikke otsuseid selle kohta, kuidas üksikjuhtumeid lahendada. Ja kui me väärteomenetluses oleme sammu tagasi astunud ja öelnud seda, et selliste lihtsamate korrarikkumiste eest võib karistada ka politsei, siis seda ainult selle hetkeni, kuni mängu tulevad põhiõiguste tõsised piirangud," arutles Parmas.
Parmas nentis ka, et tõukeratta konfiskeerimise näol on kahtlemata tegu olulise omandi põhiõiguse riivega, aga seadusandjal on ka lõppkokkuvõttes suhteliselt lai otsustusõigus selles osas, kuidas ja kes mingisuguseid piiranguid kehtestada või rakendada võiks.
"Seadusandja vabadust neid otsuseid teha ei saa ka kergekäeliselt piirata. Seadusandjalt tahaks lihtsalt kodanikuna loota tervemõistuslikku arutelu, mitte hüsteeriat ja mitte sellist tuulelipulikku käitumist, et ühest küljest justkui keerame hirmsasti vinti peale, et tõstame repressiivsuse taset karistusõigusel või väärteokaristusõigusel, aga teistpidi mängime sellist võltsvagadust ja ei luba rakendada täiesti normaalseid uurimis- või järelevalvevõtteid, mis politsei või teiste riigiasutuste jaoks oleksid vajalikud, et mingisugust süütegusid välja selgitada või neid sootuks ära hoida," võttis Parmas teema kokku.
Töös oleva liiklusseaduse muutmise seadusega saab politsei endale tulevikus õiguse konfiskeerida liiklusest nõuetele mitte vastavad elektrilised tõukerattad. Praegu saab seesuguseid kergliikureid liiklusest konfiskeerida vaid kohtu loal, kuid seni pole kohus mitte ühelgi korral taotlust rahuldanud. Muudatus hakkab seadusmuudatuse vastuvõtmisel kehtima järgmise aasta märtsikuus.
Eestis on lubatud liigelda elektritõukeratastega, mille valmistajakiirus on kuni 25 km/h ja mootori võimsus on kuni 1 kW.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Lauri Varik
Allikas: Uudis+









