Valitsuse korralduse kohaselt on koroonasse haigestunul keelatud alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Püsivaks viibimiskohaks loetakse ka hotelli või muud majutusasutust, näiteks külaliskorterit, kui seda kasutab Eestis viibimise ajal inimene, kel siin muud elu- või viibimiskohta ei ole. Samuti loetakse viibimiskohaks varjupaika ja turvakodu.

Karantiini jäämise nõue kehtib ka haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele, kes peab koju jääma kümneks päevaks pärast koroonahaige diagnoosist teadasaamist.

Erandina võib haigussümptomiteta lähikontaktne oma elu- või viibimiskohast lahkuda, kui ta teeb seda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks, samuti elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Ka tohib lähikontaktne erandina kodust lahkuda, kui ta hangib kodu lähedalt igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku või kui tema elu- või viibimiskohas on kontakt nakatunuga välistatud. Lisaks võib haigussümptomiteta lähikontaktne viibida õues, kui ta väldib täielikult teiste inimestega kokkupuuteid.

Kui lähikontaktne nendel erandjuhtudel kodust lahkub, peab ta jälgima tähelepanelikult oma tervist ning võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et haiguse levikut tõkestada.

Erandid lähikontaktse karantiini läbimise tingimustest on ette nähtud ka tervishoiutöötajale või avalikku ülesannet täitvale inimesele, kes täidab tööandja otsusel edasilükkamatuid tööülesandeid.

Erand vaktsineeritud või läbipõdenud lähikontaktsele

Korralduse muudatuse kohaselt ei pea lähikontaktne alates 2. veebruarist kümneks päevaks karantiini jääma, kui ta on viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse läbi põdenud ning arst on tunnistanud ta terveks või kui ta on viimase kuue kuu jooksul saanud koroonaviiruse vaktsiini.

Samas peab haiguse läbi põdenud või koroona vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma kümne päeva jooksul siseruumides, kus ta puutub kokku inimestega, kellega igapäevaselt samas kohas ei ela, kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik.

Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne kümne päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Korraldus kehtib 31. maini.

Erand vaktsineeritud või läbipõdenud piiriületajale

Teises korralduses tehtud muudatustega näeb valitsus alates 2. veebruarist samalaadse erandi ette ka üle piiri Eestisse saabuvale koroonaviiruse läbi põdenud või vaktsineeritud inimesele.

Üldise korra kohaselt peab kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabuv inimene viibima kümme päeva oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Isolatsiooniaega on võimalik lühendada kahe testiga, millest esimese saab teha enne Eestisse jõudmist või selle järel ning teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

Muudatuse kohaselt ei kohaldata kümnepäevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid aga inimesele, kes on kuue jooksul koroonaviiruse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud koroonaviiruse vastase vaktsineerimise. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Valitsuse korraldustes tehtavad muudatused põhinevad terviseameti, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja valitsust nõustava teadusnõukoja soovitustel.