"Politsei ja terviseamet teevad edaspidi ühispatrulle neis kohtades, kus terviseamet hindab nakatumise riski kõrgemaks. Lisaks kaubanduskeskustele ja meelelahutus- ning toitlustuskohtadele suunatakse tähelepanu rohkem ka ühistranspordile," ütles politsei- ja piirivalveamet (PPA) vanemkomissar Tago Trei reedel ERR-ile. Tema sõnul lepitakse parajasti kokku täpsemat koostööd terviseametiga.

"Terviseamet on saanud viimasel ajal rohkelt kaebusi ühistranspordi osas, mistõttu pööratakse kindlasti tähelepanu bussides, trammides ja rongides toimuvale. Tegemist on avaliku ruumiga, kus tuleb kanda maski ning võimalusel hoida ka distantsi. Nii võibki ühispatrulle esimesel nädalal kohata ühistranspordis, aga järgneval nädalal näiteks toitlustusasutustes," ütles terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas ERR-ile.

Ühispatrullide käivitamine koos terviseametiga lähtub valitsuse korraldusest, mille kohaselt on vastutav asutus terviseamet, kellel on ametiabi korras õigus politseid kaasata, selgitas Trei. "Eelkõige on politsei abi soovitud järelevalvetegevustes ehk sellega aitab ka politsei maskikandmist ja teistest piirangutest kinnipidamist jõustada," ütles Trei.

Kaas märkis, et ühispatrullid politseiga ei ole terviseameti jaoks midagi uut, vaid sarnaseid aktsioone on ka varasemalt tehtud. "Nüüd on plaan viia ühispatrulle läbi sihitatult paar korda nädalas, vastavalt sellele, millises valdkonnas näeme kõige enam probleeme," ütles ta ning lubas, et reidide kohta tehakse ka eelhoiatus.

"Anname kontrollkäikudest eelnevalt teada, et inimesed teaksid valmis olla ning käituda vastavalt reeglitele. Ühispatrullide eesmärk pole rikkumiste tuvastamine ja trahvimine, vaid eelkõige ennetustöö, mis kutsub inimesi üles piirangutest kinni pidama. Kui näeme aga pahatahtlikku ja põhjendamatut lugupidamatust kehtivate reeglite vastu, saame loomulikult koheselt sekkuda ja alustada rikkumise osas menetlust," selgitas Kaas.

Peaminister Kaja Kallas mainis neljapäeval valitsuse pressikonverentsil võimalust, et politsei hakkab kontrollima maskikandmist ühistranspordis. Sama viitas reede hommikul ka terviseameti peadirektori asetätija Mari-Anne Härma.

"Eilsel valitsuse istungil viitas peaminister kohalike omavalitsuste ja transpordifirmade enda suuremale vastutusele. Politsei jätkab viiruse leviku taandumiseks kontrolle avalikes siseruumides, ent meist igaühe vastutus on tänases hetkes hoolitseda selle eest, et järgiksime valitsuse seatud piiranguid ja kannaksime maski," rõhutas Trei.

Terviseamet hakkab reididest märku andma

Juba praegu on iga päev kuus koroonadetektiivi maskikandmiskohustust kontrollimas ja terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul hakatakse uuest nädalast inimesi teavitama riskikohtades toimuvatest reididest.

"Pärast seda, kui me oleme avalikkust teavitanud nendest kohtadest, kus see kontroll toimub, siis me käime kohapeal vaatamas, kas see efekt on saabunud ja siis me saame näha, kas seal on vaja ka korrigeerivaid tegevusi," lisas Lanno ERR-ile.

Tema sõnul ei piirdu kontrollkäigud ainult ühistranspordiga, aga neid hakatakse tegema ka teistesse avalikesse kohtadesse. Lisaks levib viirus praegu sama kiiresti kui jõulude eel, sõnas Lanno. 

Maskikandmisreegli vastu eksinutele sunniraha määramise õigus on terviseameti töötajatel. Seni terviseamet paarikümnele eri piirangureeglite vastu patustanutele määranud sunniraha kogusummas 3300 eurot.

Tallinna bussijuht Jevgeni ütles ERRi-le, et pea pooled sõitjad maski ei kanna ja see ongi tema arvetes põhiline koroonaviiruse leviku põhjus.

"Kui ma lülitan salongisoojenduse sisse, siis see õhuvool liigub läbi kogu salongi, kas on vahesein või mitte. Kuna soojendus talvel töötab, siis isegi, kui haige inimene on bussi lõpus ilma maskita, siis tema pisikud levivad üle bussi," sõnas bussijuht.