Brenti toornafta hind jõudis kauplemispäeva esimestel minutitel 139,13 USA dollarini barrelist, keskpäevaks langes see tagasi 125,55 dollarile, vahendas Reuters.

USA-s kaubeldava toornafta WTI hind kerkis esmaspäeval kauplemise alguses 130,50 euroni barrelist, pärastlõunal langedes 123,37 eurole.

Energiaturge mõjutab Venemaa sissetung Ukrainasse. See süvendab veel rohkem globaalseid tarnehäireid. Kõrgemad energiakulud peavad kinni maksma tarbijad.

Naftahinnad on aasta algusest tõusnud üle 60 protsendi.

USA välisminister Antony Blinken ütles pühapäeval, et USA ja Euroopa liitlased uurivad võimalusi Venemaalt naftaimpordi peatamiseks.

"Meie pikaajaline prognoos Brenti toornaftale on 125 dollarit barrelist, kuigi hinnad võivad tõusta ka kõrgemaks, kui katkestused tarnes jätkuvad pikema perioodi jooksul," ütles UBS-i analüütik Giovanni Staunovo, lisades, et pikaajalise sõja puhul võib Brenti toornafta hind jõuda 150 dollarini barrelist.

Bank of America analüütikute hinnangul võiks Venemaa naftaimpordi lõppedes kerkida hind 200 dollarini barrelist.

Iraani tuumaleppe läbirääkimised on takerdunud, mis takistab nafta importi Iraanist. Kui Iraan peaks saama naftat turule tuua, läheks tootmise suurendamisega mitu kuud, ütlesid analüütikud.

Nafta hinnatõusu ei ole suutnud pidurdada ka Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) otsus paisata turule täiendavalt 60 miljonit barrelit oma strateegilistest varudest.

Euroopas on ka energiakriis, mis tõstab maagaasi hinda. Gaasi hinnatõus kandub üle naftaturule.