Brenti toornafta hind on novembris langenud juba enam kui 23 protsenti. Teisipäeval langes Brent 3,6 protsenti ning jõudis korraks 89,21 dollarini barreli kohta, vahendas Financial Times.  

Brenti hind langeb, kuna USA president Donald Trump ütles, et uued rünnakud Iraani vastu on väga ebatõenäolised. 

Madalamad energiahinnad võivad vähendada inflatsioonisurvet ning anda keskpankadele võimaluse rahapoliitikat leevendada. Naftahindade langus on seetõttu jõudnud ka aktsiaturgudele, mis taastuvad eelmisel nädalal tehnoloogiasektorit tabanud järsust müügilainest.

"Kui USA ja Iraani vahel tehakse edusamme konflikti lõpetava kokkuleppe suunas, aitaks see hoida energiahinnad madalamal tasemel ning vähendada survet suurtele keskpankadele, sealhulgas föderaalreservile," ütles finantsfirma MUFG ökonomist Lee Hardman.

Nafta hinna langus on toonud kaasa ka võlakirjade tootluse languse. Euroopa riigivõlakirjad, mis aasta alguses piirkonna energiahindade tõusu tõttu tugeva müügisurve alla sattusid, on nüüdseks taastunud.

Suurbritannia 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus on novembris langenud 0,19 protsendipunkti võrra ning Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus 0,07 protsendipunkti võrra. Saksamaa 10-aastaste riigivõlakirjade tootlust peetakse ka kogu euroala laenukulude võrdlusaluseks.