"Meie auväärse ülikooli agarus selles küsimuses oli lausa piinlik. Siia õppima tulijad näitavad ju oma sammuga soovimatust alluda poliitilisele ajupesule Putini Venemaa ülikoolides, valides selle asemel haridustee demokraatlikus Euroopas. Peaksime seda soovi tervitama ja sellele kaasa aitama, mitte neid noori inimesi eemale tõukama," ütles Lauristin ühiskonnateaduste instituudi väljaandele "Peegel".

Lauristini ei veena rektoraadi selgitus, nagu võiks Venemaalt ja Valgevenest tulevate üliõpilaste seas leiduda "Putini agente", keda ülikoolil on võimatu välja sõeluda.

Lauristini hinnangul on väga oluline teha vahet Vene riigi ja vene kultuuri vahel.

"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma," ütles Lauristin.

Praegu õpib Tartu Ülikoolis 257 Vene ja 25 Valgevene kodakondsusega üliõpilast.

Tartu Ülikooli senat otsustas, et järgmisel õppeaastal ei saa bakalaureuse- ega magistriõppesse kandideerida Venemaa ja Valgevene kodanikud, kel puudub Euroopa Liidus elamisluba või pikaaegne viisa. Selline samm pälvis kriitikat tudengitelt ja vilistlastelt. President Alar Karis nimetas otsust vastuoluliseks.

13. märtsil kirjutasid 124 õppejõudu ja töötajat neljast Eesti ülikoolist (Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist) alla avalikule kirjale, milles ei toeta üliõpilaskandidaatide kõrvale jätmist nende kodakondsuse alusel.

"Ega asjata pole Venemaal kriitiliselt mõtlevad kunstiinimesed ja ajakirjanikud sattunud kõige jäigema tsensuurisurve ning ka otseste repressioonide alla ning paljud neist on sunnitud kodumaalt lahkuma," ütles Lauristin.