"Kaasajastada tuleb keeleoskustele mittevastavate isikute sunniraha määra. Kehtiv sunniraha ülemmäär 640 eurot kehtib 2002. aastast. See ei ole piisav ja seda tuleb tõsta 9600 euroni," öeldakse kavas, milles Isamaa hinnangul võiksid kõik parlamendierakonnad omavahel kokku leppida.

Erakond leiab, et eesti keele kui riigikeele positsiooni ühiskonnas tuleb kaitsta ja laiendada ning selleks tuleb vastu võtta keeleseaduse muudatused, mis tagaks, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi ja kohalike omavalitsuste sihtasutused ja ametiasutused säilitavad eestikeelse asjaajamise.

Samuti soovib Isamaa, et taksojuhtidele ja kõigile teenindajatele, kaasa arvatud klientidega suhtlevatele platvormiteenindajatele kehtestataks konkreetsed eesti keele oskuse nõuded.

Plaanis öeldakse ka, et seadust tuleb ajakohastada nii, et avaliku ruumi sildid, viidad, välireklaam ja muu teave oleks eestikeelsed. "Kui kasutatakse mõnd teist keelt, peab eestikeelne teave olema ikkagi esikohal. Avalikes kohtades kõlav audioreklaam peab olema enamasti eestikeelne," öeldakse kavas.

Samuti soovib erakond, et kohalikel valimistel kandideerijatele kehtestatakse eesti keele oskuse nõue, tagamaks kohalike omavalitsuste töökeelena täielikult eesti keel.

Isamaa plaanis rõhutatakse ka, et kõrgkoolid peavad seisma eestikeelse kõrghariduse ja teaduse eest, tagades eestikeelse õppe võimalused kõigile tudengitele ning muukeelsed õppekavad oleks pigem erand kui reegel.

Lisaks tuleb pakkuda välistudengitele eesti keele ja kultuuri õpet. Doktoritööd tuleks kaitsta eesti keeles või neile peab lisama korralikud eestikeelsed kokkuvõtted.

"Eestis peab jätkuma magistri tasemel tõlkide ette valmistamine, et saaksime ka tegelikult säilitada eesti keele staatuse Euroopa Liidu ametliku keelena.
Eesti Keele Instituut jätkab keelekorraldusega ja kirjakeele norm määratletakse ka edaspidi Eesti Õigekeelsussõnaraamatus," seisab kavas.

"Eesti keele seis on hea, aga tegelikult on siin ka palju karisid," kirjeldas pressiteate vahendusel hetkeseisu Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Kui nõukogude ajal seisid kõik eestlased ühiselt venestamise vastu, siis nüüdses vabaduses oleme kaotanud valvsuse, lisas ta. "Kui me vaatame laiemalt kogu ühiskonna korraldust, siis inglise keele pealetung on samamoodi teemaks. Täna me võitleme kahel rindel."

Erakonna liikme, haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on näha, kuidas keeleametisse tuleb aasta-aastalt sisse üha rohkem kaebusi, kus avalikus ruumis või klienditeenindusel on inimesed avastanud, et eesti keele oskusest üksi ei piisa.

"Kas Eesti jääb Eestiks, otsustatakse järgmise nelja aasta jooksul. Tunduvad võib-olla suured sõnad, aga nii see on. Viimase mõne aastaga on väga kiiresti eesti keele kasutamise mõõtmed avalikus ruumis vähenenud. See on üllatanud nii ametiasutuste esindajaid kui ka aktiivseid kodanikke," tõdes Lukas.