Haridus- ja teadusministeerium (HTM) valmistas mitu kuud ette seaduseelnõu, mis seadnuks paljudele töötajatele uued, senisest karmimad keelenõuded. B1 tasemel keeleoskus pidi saama eelduseks taksojuhi teenindajakaardi andmisel.

Bolti, Wolti ja teiste platvormide toidukulleritelt taheti eesti keele oskust vähemalt A2 tasemel, mis on üks aste madalam B1 tasemest. Lisaks oli eelnõus veel mitmeid mõtteid alates eestikeelsete veebilehtede nõudest ametiasutustele kuni kaubanduskeskustes kõlava audioreklaami reguleerimiseni.

"Eesti keele roll avalikus ruumis on päris kiiresti vähenenud. Ja sellele oleks tulnud kiiresti reageerida," ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas teisipäeval ERR-ile. "Keeleseaduse eelnõu andis selleks võimaluse ja mul on väga kahju, et koalitsioonipartnerid ei leidnud vajadust seda toetada."

Eelnõu saatus sai selgeks esmaspäeval koalitsiooninõukogus, kui sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets kinnitas, et eelnõu on päevakorrast maas. "Me saime seal kõik vist ühiselt aru, et see tegelikult valitsuse päevakorda ei tule. Ja kui see valitsuse päevakorda ei tule, ega seda seadusena jõustada ei jõua. Aega on nii vähe selle parlamendi lõpuni," sõnas Läänemets ERR-ile.

Läänemets: õpetajaid pole piisavalt  

Läänemets ütles, et ka tema hinnangul peaks eesti keelt igas ametis oskama. Aga Lukase pakutud lahendust pidasid sotsid liiga rutakaks.

"Me nõuame, et inimesed hakkaks kiiresti eesti keelt õppima ja eesti keeles töötama, aga eesti keele õpetajaid ei ole," märkis Läänemets, kelle hinnangul võivad paljud inimesed seadusemuudatuse mõjul tööta jääda. "Sellega me nõus ei ole, et teeme töötavatest inimestest sotsiaaltoetuse saajad," lisas ta.

Läänemets ütles, et riik koolitab küll suure hulga keeleõpetajaid kuid neid läheb esmajoones vaja eestikeelsele õppele üleminekuks.

"Mina ütleks selle õppimise võimaluse kohta, et see on väga palju suhtumise küsimus," sõnas seepeale Tõnis Lukas. "Eesti ühiskonnal on õigus nõuda eestikeelset teenindust. Mitte et asjad saab aetud juhul kui klient oskab näiteks taksojuhi keelt, siis on kõik korras. Ja see on filosoofiline erinevus suhtumises riigikeelde," ütles Lukas.

Keeleamet saab kontrollida ainult ametlike taksofirmade töötajaid  

Taksojuhtidelt nõuab keeleseadus B1 tasemel eesti keele oskust juba täna. Eelnõu aga oleks muutnud ühistranspordi seadust nii, et keeleoskus saanuks aluseks taksoveo teenindajakaarti saamisel.

See tähendab, et Eestis kooli lõpetanud töötajad pidanuks 2024. aasta alguseks esitama lõputunnistuse, teised keeleeksami tunnistuse.

Olenemata seadusemuudatusest saab keeleamet ka täna kontrollida tava-taksofirmades töötavaid inimesi.

"Aga nii-öelda platvormitööna taksot sõitvatel juhtidel ei olegi keelenõuet, sest nad ei ole seaduse järgi taksojuhid," sõnas Lukas, kelle hinnangul on seaduse muutmisega kiire. "Sest see olukord on viinud nii meie taksoturu kui üldise teeninduskultuuri eesti keele mõttes ja kliendi seisukohalt ikkagi täiesti miinusesse ja väga halba olukorda."

Läänemets usub, et ehkki praegune riigikogu koosseis enam eelnõu seaduseks vormida ei jõua, võiks Lukase väljakäidud mõtetega edasi töötada. Küll aga peaks ülemineku töötajate jaoks sujuvamaks muutma.  

"Ja eks seal mingisuguseid muid erandeid tuleks ka teha. Aga sellise uisapäisa tormamisega me tulistame endale ühiskonnana jalga," sõnas Läänemets.