"Nii palju kui mina tean, see otsekontakt on väga hea. Sellise kampaania eesmärk on ju teha inimene valijale tuttavaks ja kõige parem variant on see, et kui sa nagu tunnedki, et ma tean seda inimest, ma olen temaga kohtunud," rääkis Vaarik.

Tema sõnul tekitab isiklik kohtumine koos reklaamidega inimeses äratundmise ja tunde, justkui oleks see poliitik tema tutvuskonna liige ning "kui sa näed siis seda nägu kuskil või näed tema nime nimekirjas, tekib niisugune kergelt nagu soe tunne".

Vaariku sõnul ei tasuks alahinnata ka paariminutilise vestluse mõju mõlemale poolele.

"Ma ei alahindaks seda ega teeks selle üle isegi nalja. Sest ma arvan, et kui poliitik ikkagi päriselt ka kohtub inimestega, siis need inimesed mõjutavad teda palju rohkem tagasi kui see, kui see poliitika on lihtsalt kuskil plakatil ja see on kuskil reklaamiagentuuris välja töötatud ja mõnes mõttes nagu masin. Mina ei alahindaks seda, kui poliitikud kohtuvad valijatega," rääkis ta. Isegi kui kohtumine kestab ainult kaks minutit, on see ikkagi rohkem kui mitte midagi, lisas ta.

Tihti mõjub paremini see, kui rääkida inimesega lihtsat juttu ja pakkuda pirukat, märkis Vaarik: "Ega selleks, et inimestega rääkida ei olegi kõige parem viis, et sa räägid mingit keerulist juttu. Sa annad lihtsalt väga hea piruka ja oled inimesega natuke koos ja räägite ka juttu."

Küsimusele, kas see ei ole naeruväärne, vastas Vaarik: "Ma ei tea, võib-olla see pirukas natuke on. Aga ma lihtsalt ütlen jälle, et mõjub võib-olla see, et sellel inimesel tekib tunne hetkeks, et temast hoolitakse."

Pappkuju on parem kui plakat

Isiklikuma mõõtme ja tavaplakatist suurema mõju annab ka näiteks see, kui mõni poliitik on endast lasknud teha elusuuruses pappkuju, mille taustal inimesed saavad pilti teha, tõdes Vaarik.

"Kui sa oled inimene, kes tahaks teha endast poliitiku pildiga pilti, siis kas sa teeksid seda plakati taustal või sa läheksid selle pappkuju juurde?" küsis Vaarik. "Sa saad pildi teha niimoodi, et kaugemalt vaadates nagu oleksidki selle inimesega. Ja seda efekti see pappkuju annab palju paremini edasi. See on mängulisem, ta nagu suhtleb sinuga. Me kõik oleme näinud igasuguseid reklaame tänavatel - need ei suhtle sinuga, aga pappkuju suhtleb."

"Ja mis edasi juhtub, kui keegi teeb endast sellega koos pilti - ta jagab seda kuskil ja see on juba tasuta reklaam. /---/ Või siis vahel, kui mingi tüüp sulle üldse ei meeldi, lähed ja teed talle sarvi. Aga see tüüp tegelikult võidab sellest, sest et sa võib-olla jagad fotot sõpradega ja ta ongi jälle saanud endale väikse tuntuse kübeme," jätkas Vaarik.

Poliitreklaamid on muutumas

Vaarik rääkis ka sellest, kuidas tele- ja veebireklaamid on muutumas, kuna inimestel on võimalus neid paremini vältida.

"Meil on Levilas selline sari nagu "Ikooni loomine", mis räägib sellest, kuidas Edgar Savisaarest tehti nagu tarbekaup kunagi noorte turundusgeeniuste poolt ja ma arvan, et sellest ajast [poliitiline] telereklaam ongi selline hästi kaubanduslik. Ma arvan, see on igal pool maailmas selline, et proovitakse inimest teavitada mingite hästi lihtsate mõtetega. Seal ei ole kellelgi aega vaadata. Telereklaamid on tänapäeval tõenäoliselt ka langeva mõjuga, sest et inimesed lihtsalt saavad nüüd neid ära kerida ja üldse tarbitakse asju teistmoodi," rääkis ta. Ka veebireklaamides on reklaami tegijal ainult paar sekundit, sest seejärel lükkavad inimesed selle eemale, mis tähendab, et sõnum tuleb väga kiiresti ära öelda ja see viibki väga lühikeste loosungiteni, tõdes ta.

Intervjuus oli veel juttu ka väiksemate parteide raskustest oma sõnumi esitamisel ning sellest, mis mõju avaldaks see, kui valijad saaks võimaluse anda poliitikutele ka vastuhääli.