Kas teil hakkas lihtsalt igav, sest te ei ole eelmisest sügisest ju  enam linnapea ja tahate poliitikas edasi mässata?

Ega mul praegu tõesti igav ole, aga ma kardan, et kui suvi otsa saab, siis võib nii juhtuda küll. Otsisin tegevust ja kui sul on päris pikk, 25-aastane linnapeastaaž ja sa oled Euroopas ringi käinud, siis miks mitte seda edasi anda.

Kui osutute valituks, siis lähete kindlasti riigikokku?

Muidugi. Aga see on veel laskmata karu nahk, et valituks osutamiseks  tuleb väga palju tööd teha.

Keskerakonna reiting on hea, aga ega eestikeelseid nimesid maapiirkondades just väga palju ole. Olete siis Lääne-Eesti valimisringkonnas (Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa) esinumber? Selline lubadus teile anti?

Vaat seda ma ei tea, eks inimesed tulevad kokku ja arutavad. Aga mis puutub sellesse eestikeelsusesse, siis ausalt öeldes vaatasin ma Keskerakonna nimekirja ja ütleksin küll, et eestikeelseid nimesid on seal väga palju.

Pigem kaldub asi isegi sinnapoole, et eestikeelseid nimesid on palju rohkem kui venekeelseid. See ei ole minu jaoks Keskerakonna puhul  just kõige keerulisem teema, lihtsalt võiks nimed üles lugeda ja ma arvan, et Keskerakonnast tuleb hoopis teine pilt. Eks minu minekuga on jälle üks Eesti mees erakonnas juures.

Ikka küsitakse Keskerakonda minejate käest standardküsimus:  kuidas te lähete erakonda, kus on Jana Toom või mõni teine tugevaid emotsioone tekitav venekeelne poliitik?  Kuidas te endale selle ära põhjendasite ja kuidas te seda oma tulevastele valijatele põhjendate?

Kui vaadata kõiki teisi erakondi, siis igal pool on eestikeelseid või venekeelseid nimesid, mis tekitavad teatud elanikkonnas erinevaid tundeid. Erakonnad on ju kirevad ja Jana Toom on Eesti kodanik ja pealegi Euroopa Parlamendi saadik.

Kui tal on mõnes punktis oma arvamus, mis ei pruugi minu omaga ühtida, siis ma kindlasti ütlen, et see ei ühti minu arvamusega. Aga ma ei näe küll mingit põhjust, miks ma ei võiks Jana Toomiga ühes parteis olla.

Kuna praegust poliitilist kaarti vaadates üritavad Isamaa ja Keskerakond suure tõenäosusega teha ühise valitsusliidu, siis me praegu veel ei tea, kas sinna tuleb kõrvale ka keegi kolmas või lausa neljas. Olete valmis ka ministritoolile asuma, kui pakutakse?

See on küll väga kahtlane. See ei ole minu puhul kõva sõna teema, ma olen praegu ikkagi ju 67 aastat vana, nii et ma loodan, et leitakse nooremad ja tublimad. Kõik sõltub ka sellest, et kui peaks mingi häda olema ja partei otsustab, siis ma pean ikkagi olema kindel, et ma saan hakkama. Ega neid ministrikohti, kus ma hakkama saaksin, väga palju ole. Püüaks kõigepealt valimised võita, mis ei ole üldse lootusetu.

Kui tuleb Isamaa ja Keskerakonna valitsusliit, siis millised on praegu teie suhted Jaanus Karilaiuga?

Nad on sellised külmalt sõbralikud.

Mida see tähendab?

Tänases Lääne Elus Karilaid seal jälle natuke nokkis mind, eks mina nokin vastu. Ta on teinud mõningaid asju, mis mulle üldse peale ei läinud ja mida ma väga ei taha ka unustada. Aga eks poliitika ongi kompromisside tegemine. Meie suhetest, mis olid viis aastat tagasi küllaltki seltsimehelikud, on ikkagi ainult varemed järele jäänud.

Aga selgitage neile, kes ei jälgi Haapsalu kohalikku poliitikat, mis teie vahel tegelikult juhtus? Kuna ka Jaanus Karilaid kandideerib ilmselt Isamaa nimekirjas – kas valimisringkonna esinumbrina või vähemalt eespool –, siis on teil valimiskampaania ajal seda nagistamist ju ette näha.

Karilaid otsustas minuga tülli minna ja süüdistas mind nii mitmeski asjas, milles ma absoluutselt süüdi ei olnud või millest polnud isegi kuulnud. Sellega astus ta minu puhul üle punasest joonest, väga lihtne.

Mul on teatud eneseuhkus ja kui mind rängalt süüdistatakse ja ma süüdi ei ole, siis see on punase joone ületamine. Ju ta arvas, et sedasi saab ta valimistel hääli – sel hetkel oli ta juba Keskerakonnast lesta tõmmanud ja Isamaasse läinud. See poliittehnoloogiline trikk läks tal korda, aga ta oli alatu.

Kas te kaalusite põhimõtteliselt veel ka teisi erakondi?

Reformierakond  viskas mind välja. Sellest ajast, kui mina seal parteis olin, on järele jäänud vaid riismed ja see, mis nad praegu teevad, mulle üldse ei istu. Sotside maailmavaatest ma ei saa aru, kui üldse mingist maailmavaatest rääkida saab.

Parempoolsed on ka kuskilt kokku klopsitud ja teevad küllaltki laialivalguvat poliitikat. No kes seal veel on, EKRE? Ei, ei, ei! Isamaasse on läinud kõik mu nii-öelda sõbrad. Ongi jäänud ainult Keskerakond, kellega mul on olnud hea kogemus.

Ma olen olnud siin aastaid koalitsioonis ja peale seda on Keskerakond ikkagi läbi elanud päris kõva puhastuse. Ma arvan, et temast saab Eesti üks juhtiv, ta ongi Eesti üks juhtiv poliitjõud ja tema positsioon läheb igal juhul tugevamaks. Ma loodan, et oma minekuga ma seda positsiooni natukene ka tugevdan.

Nende inimeste jaoks, kes teavad teid ainult Haapsalu pikaajalise linnapeana, millised on väärtusküsimused teie maailmapildis? Äsja näiteks otsustati riigikogus vastu võtta nõusolekuseadus. Kas te paigutute konservatiiviks või olete te liberaal?

Olen seal kuskil keskel. Kuna ma tean, et nende seaduste vastu võitlemine tähendab enesetappu, siis ma ei ole selliste suitsiidikallakutega. Kui inimesed tahavad elada, siis las nad elavad. Aga ma ei ole ka tulihingeline nende liberaalsete väärtuste eest võitleja.

Ma olen täiesti tolerantne inimene, ma olen ju õppinud arstiks. Minu maailmavaade on meditsiiniline maaimavaade. Elame kõik koos rahulikult ja üksteist segamata.

Haapsalus olete te väga tuntud inimene ja teil on seal palju hüüdnimesid. Ma olen kuulnud sellist hüüdnime nagu Haapsalu šerif.  Kas te oletegi seda tüüpi inimene, kes tahab olla tugev juht?

Ma ei taha olla tugev juht, aga kui sellist juttu räägiti, siis järelikult on mul tugeva juhi omadused. Ma julgen ka seda öelda, et kõva käsi võib tunduda, aga tegelikult olen ma ikkagi päris hella hingega inimene.

Samas, kui minu mingit otsust suudetakse argumenteeritult ümber lükata, siis ma olen nõus seda ka ümber lükkama. Ma arvan, et see on natuke ülepaisutatud. Seda šerifi juttu ma ausalt küll ei ole kuulnud.

Miks ma seda küsin – Haapsalus olite te ikkagi aastakümneid suverään, aga nüüd, kui te peate hakkama Tallinnasse tulema, kus on tugevaid isiksusi riigikogus ja poliitikas väga palju, siis ei ole enam nii lihtne?

Küsige kas või minu linnavalitsuse, aselinnapeade või ka ametnike käest, kuidas selle tugeva juhi värgiga on. Pigem olin ma ikkagi väga meeskonnamängija. Nüüd ma mängin küll tennist, aga kogu elu olen olnud ju korvpallur ja korvpall on väga meeskondlik mäng. Ma ei ole nõus, vaidlen vastu.