Reutersi allikate sõnul avaldab Euroopa Komisjon ametlikult toetust sellise uue kliimaeesmärgi kehtestamisele 6. veebruaril. Tegemist oleks vahepealse eesmärgiga, mis lisanduks juba praegu võetud kohustustele.

Euroopa Liidu senisteks ametlikeks eesmärkideks on vähendada kasvuhoonegaaside heitmete mahtu 55 protsendi võrra 2030. aastaks ja saavutada kliimaneutraalsust 2050. aastaks.

Uue kliimaeesmärgi põhjenduseks on kasvavad kliimamuutustega seotud mõjud Euroopale. Reutersi sõnul kavatseb Komisjon teatada, et kliimaneutraalsuse poole liikumine aitab kaasa Euroopa kulude vähendamisele välismaistele fossiilkütustele.

Lisaks kavatseb komisjon pakkuda välja rida meetmeid Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamiseks ning avaliku ja erasektori rahastuse kaasamiseks madala süsinikuintensiivsusega tööstusprojektide ja töökohtade loomiseks.

Kuigi ametis olev Euroopa Komisjon avalikustab oma ettepaneku juba veebruari alguses, eesmärgi tegelik ametlik kinnitamine toimub alles pärast Euroopa Parlamendi valimisi, mistõttu sõltub palju valimistulemustest ja järgmise Euroopa Komisjoni koosseisust.

Eelmiste kliimaeesmärkide vastuvõtmine nõudis liikmesriikide ühehäälset toetust. Kui Taani, Bulgaaria ja Poola toetavad avalikult komisjoni ettepanekut, siis mõned teised liikmesriigid on äraootaval seisukohal.

Näiteks keeldus Ungari asekeskkonnaminister Aniko Raisz esmaspäeval avalikustamast oma valitsuse seisukohta kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise suhtes 90 protsendi võrra. Raisz lisas, et 2040. aasta eesmärk peaks olema realistlik.

Euroopa Liidu Nõuandev Kliimamuutuste Teadusnõukogu kutsus neljapäeval EL-i üles astuma uusi samme kliimaeesmärkide täitmiseks, näiteks maksustades pärast 2030. aastat põllumajanduses tekkivaid heitmeid. Varem soovitas teadusnõukogu, et 2040. aastaks vähendataks kasvuhoonegaaside heitmeid 90 kuni 95 protsendi võrra.