Euroopa Liidu liikmesriigid ootavad Euroopa Komisjonilt ettepanekut bloki 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta ning valmistuvad rasketeks läbirääkimisteks selles kokku leppimiseks.

Euroopa Komisjon plaanis algselt juba märtsis esitada ettepaneku netoheite vähendamiseks 90 protsendi võrra, kuid lükkas ettepaneku edasi mõnede riikide ja Euroopa Parlamendi seadusandjate vastuseisu tõttu, kes peavad eesmärgi heaks kiitma ja on mures selle mõju pärast raskustes olevatele Euroopa tööstusharudele.

"Meie arvates on see hea eesmärk," ütles Mika Nykänen intervjuus Reutersile 90-protsendi kohustuse kohta. "Me vajame Euroopas atraktiivset ja kindlat investeerimiskeskkonda ning kui me muudame suuri eesmärke või poliitikat, tekitab see investorite ja ettevõtete seas ebakindlust," lisas ta.

EL-i riikide keskkonnaministrid kohtuvad teisipäeval Varssavis. Kuigi 2040. aasta eesmärk ei ole kohtumise ametlikus päevakorras, peaksid ministrid arutama seda kohtumise kuluaarides.

Riigid on eesmärgi osas lahkarvamusel, kusjuures Taani, Holland ja Sloveenia toetavad 90-protsendi eesmärki, samas kui mõned valitsused, näiteks Itaalia, on selle vastu.

Vastuseks poliitilisele tagasilöögile kaalub Euroopa Komisjon oma ettepanekule paindlikkussätete lisamist, mis võiksid 90-protsendi eesmärki pehmendada, on Reuters varem teatanud.

Nende hulka kuulub ka rahvusvaheliste süsinikukrediitide arvestamine eesmärgi saavutamisel, mille võrra võib vähendada CO2-heite kärpe mahtu liikmesriikides, andes leevendust neis riikides asuvatele tööstusharudele. Saksamaa uus valitsuskoalitsioon toetas äsja seda ideed, kuid ütles, et krediidid peaksid piirduma vaid kolme protsendipunktiga 90-protsendi eesmärgist.

Ka Prantsusmaa on ideest huvitatud, kui on olemas kaitsemeetmed, mis tagavad, et rahvusvahelised süsinikukrediidid toovad teistes riikides reaalse heitkoguste vähendamise, ütles valitsusallikas.

Nykänen märkis, et Soome ei ole selliseid paindlikkussätteid pakkunud, kuid ta mõistab vaesemate EL-i riikide või nende muret, kes on raskustes puhtamale energiale üleminekuga, oma riikliku panuse pärast EL-i tasandi eesmärgi saavutamisse.

"Selle osakaalu jagamise üle peetakse keerulisi läbirääkimisi ja igal riigil on omad hirmud ja mured," ütles ta.

Euroopa Komoisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra on öelnud, et tema eesmärk on nüüd esitada 2040. aasta kliimaeesmärk enne suve.

Euroopa Liidul on juba õiguslikult siduv kohustus vähendada oma kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrreldes 1990. aasta tasemega ja viia see 2050. aastaks nulli.