Oluline 10. juunil kell 20.56:

- Krimmis kärgatasid öösel mitmed plahvatused;

- Venemaa ei suuda Sumõ oblastis korraldada sarnast operatsiooni nagu Harkivis;

- Briti luure: Venemaa värbab Ukraina sõtta aafriklasi;

- Ukraina lükkas ümber Kadõrovi väited vallutatud küla kohta;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit;

Krimmis kärgatasid öösel mitmed plahvatused

Ööl vastu esmaspäeva, 10. juunit, teatati Venemaa okupeeritud Krimmis plahvatustest. Liiklus Krimmi sillal on juba suletud, vahendab Ukraina meediaväljaanne Unian.

Telegrami kanal Krimmi Tuul kirjutab, et plahvatusi kuulsid Jevpatorija ja Krasnoperekopski elanikud, samuti oli kuulda valje plahvatusi Džankojski, Bahhitšarai ja Sakki piirkonnas. Kohalikud Telegrami kanalid teatasid õhutõrje tegevusest.

"Krasnoperekopski piirkonnas lugesid jälgijad kokku juba kaheksa plahvatust. Välgatuste põhjal otsustades tabasid raketid objekti Jevpatorija lähedal, Vene õhutõrje ei suutnud midagi alla tulistada, teatavad jälgijad. Viit või kuut plahvatust kuuldi Pervomaiskojes," öeldakse teates.

Rünnaku ajal kuuldi Krasnoperekopski, Džankojski piirkonnas ja Pervomaiskojes kokku 6–8 plahvatust. Jevpatorijas ja Sakki piirkonnas värisesid majade seinad nelja tugeva plahvatuse tõttu. Krimmi Tuul oletab, et löögid võisid olla suunatud Naumovka küla lähedal asuvale sõjaväeobjektile. Samal ajal kadus Mihhailovka külas elektrivarustus.

"Meile teatatakse ka, et kõik neli raketti tabasid Jevpatorija lähedal asuvat maapealset objekti peaaegu vertikaalse trajektooriga, kuid see teave pole samuti kinnitatud," lisasid nad.

Ukraina peastaap teatas hiljem, et riigi väed ründasid okupeeritud Krimmis asuvaid Vene õhutõrjeüssteeme S-400 ja S-300. Pärast rünnakut lakkasid süsteemide radarid töötamast, vahendas The Kyiv Independent.

Džankoi lähedal sai tabamuse õhutõrjesüsteemi S-400, sõjaväe teatel rünnati veel kahte S-300 õhutõrjesüsteemi, mis asusid Tšornomorskes ja Jevpatorias. 

Ukraina kindral: osa hävitajaid F-16 võib jääda välismaa baasidesse

Ukraina võib jätta osa lääneliitlastelt saadavaid F-16 hävitajaid välisriikide lennuväebaasidesse, et kaitsta neid Venemaa rünnakute eest, ütles esmaspäeval Ukraina õhujõudude ülem brigaadikindral Serhi Holubtsov.

Belgia, Taani, Holland ja Norra on lubanud Ukrainale üle 60 F-16 hävitaja. Ukraina lendurid läbivad praegu väljaõpet, lennukid peaksid hakkama jõudma Ukrainasse selle aasta jooksul.

Holubtsov ütles usutluses raadiojaamale Vaba Euroopa/Vabadus, et "teatud arvu hävitajaid hakatakse hoidma turvalistes lennuväebaasides väljaspool Ukrainat, et neid siin sihikule ei võetaks".

Kindrali sõnul saaks välismaal hoitavaid lennukeid kasutada nii kannatada saanud hävitajate asendamiseks remondi ajal kui ka Ukraina pilootide väljaõppeks.

"Nii on meil alati lahinguvalmis teatud arv lennukeid, mis vastaks meie pilootide arvule," ütles Holubtsov. "Kui tuleb juurde lendureid, on ka lennukeid Ukraina pinnal rohkem."

Briti luure: Venemaa värbab Ukraina sõtta aafriklasi

Vältimaks ebapopulaarseid meetmeid oma kodanike mobiliseerimiseks ja kuna Vene vangide värbamise suurendamine ei ole enam võimalik, värbab Venemaa Ukraina sõtta sõjaväelasi Rwandast, Burundist, Kongost ja Ugandast, edastas esmaspäeval Suurbritannia luure.

"See värbamiskampaania korvab tõenäoliselt Venemaa märkimisväärsed kaotused lahinguväljal ja toetab pealetungi mitmel rindel. Kuna vangide värbamise reserv on tõenäoliselt saavutanud haripunkti, laiendab Venemaa tõenäoliselt värbamist globaalses lõunas, et vältida täiendavat mobilisatsiooni Venemaal," öeldi ÜK kaitseministeeriumi ettekandes.

Selles märgitakse, et eelmine Venemaa kodanike mobilisatsioon sõtta "ei vähendanud mitte ainult president Putini ja Venemaa valitsuse mainet riigis, vaid tõi kaasa ka rekordilise tööjõupuuduse ja oskustööliste, näiteks arstide ja IT-asjatundjate väljavoolu".

Viidates Ukraina relvajõudude luure peavalitsuse teabele, öeldakse, et Venemaa pakub Aafrika riikide kodanikele, kes on nõus Ukraina sõjas osalema, 2000 dollarit registreerimisboonust ja 2200 dollarist kuupalka ning lubadust saada Venemaa kodaniku pass.

Venemaa ei suuda Sumõ oblastis korraldada sarnast operatsiooni nagu Harkivis

Ukraina on hakanud Ameerika Ühendriikidelt saama märkimisväärselt rohkem rakette HIMARS-i süsteemidele, teatas sõjandusekspert Petro Tšernik telemaratoni eetris, vahendas Ukraina meediakanal Unian.

"On väga häid uudiseid, ameeriklased on mitmekordselt suurendanud HIMARS süsteemide tootmist. See on praegu peamine relv, mis on väga tõhus löökideks vaenlase tagalasse kuni umbes 70 kilomeetri kaugusel. HIMARS-i standard laskemoon M31 ulatub 84 kilomeetri kaugusele," ütles Tšernik.

Ta lisas ka, et tänu võimalusele rünnata Venemaa territooriumi kuni 70–80 kilomeetri kaugusel, suudavad Ukraina kaitsejõud tabada Vene okupante juba Ukraina piirile lähenemisel.

"Kui tinglikult peaks mehhaniseeritud polk liikuma lahingolukorda umbes 20 kilomeetri kaugusel kokkupõrke piirkonnast, siis saame aru, et need kolonnid satuvad ohtu. Sumõ oblastis on väga keeruline luua sarnast olukorda nagu Harkivis," selgitas Tšernik.

Ukraina lükkas ümber Kadõrovi väited vallutatud küla kohta

Ukraina ametivõimud on ümber lükanud Tšetšeenia juhi Ramzan Kadõrovi väited, et tema väed on vallutanud küla Sumõ oblasti piiril. Ukraina kaitseministeeriumi esindajad kinnitasid, et Kadõrovi väited on alusetud ja et kõik piirialad on endiselt Ukraina kontrolli all.

Riživkas, kus mai lõpu seisuga viibis väidetavalt alla 10 inimese, asub 2 kilomeetri kaugusel Venemaa Kurski oblastist.

Kadõrov teatas hiljuti sotsiaalmeedias, et tema väed on edukalt tunginud Sumõ oblastisse ja vallutanud sealse Riživka küla. Ukraina ametivõimud väidavad, et sellised avaldused on propaganda eesmärgil tehtud ja ei vasta tegelikkusele.

Sumõ oblasti kohalike võimude sõnul on olukord piirkonnas rahulik ja seal ei ole olnud mingeid sõjalisi kokkupõrkeid ega vaenulike vägede liikumist. Ukraina kaitsejõud on jätkuvalt valvel ja valmis kaitsma riigi territooriumi igasuguste sissetungide eest.

Andrii Kovalenko, kes juhib riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu desinformatsioonivastast osakonda, teatas, et Sumõ oblasti piiril ei toimu mingeid tegevusi, nimetades Kadõrovi väiteid osaks infovõitlusest.

Ukraina sõjavägi ei ole veel olukorda kommenteerinud.

Ukraina sõjaväeluure juht Kirilo Budanov vihjas mai keskpaigas, et Venemaa väed võivad Sumõ oblastis alustada rünnakut, mis sarnaneb Harkivi oblastis toimunuga, kui tingimused muutuvad soodsamaks.

President Volodõmõr Zelenski ütles 8. juunil, et Moskval ei õnnestunud Harkivi operatsiooni ellu viia. Mai lõpus hoiatas Zelenski, et Venemaa moodustab Ukraina põhjapiiri lähedal uut väegruppi.

Alates Venemaa poolt okupeeritud Sumõ oblasti osade vabastamisest 2022. aasta aprilli alguses on piirkond kogenud igapäevaseid rünnakuid

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1190 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 519 750 (võrdlus eelmise päevaga +1190);

- tankid 7879 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 15 144 (+13);

- suurtükisüsteemid 13 644 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1098 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 837 (+1);

- lennukid 358 (+1);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 11 010 (+28);

- tiibraketid 2270 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 618 (+56);

- laevad / paadid 28 (+1);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2267 (+14).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.