Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 29. augustil kell 20.49:

- SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni;

- Venemaa ründas droonidega Kramatorski haiglat;

- Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel;

- Ukraina tabas suurrünnakus Rostovi oblastile mitut kaubaladu;

- Venemaa tappis õhurünnakuga Kiievi oblastile vähemalt 37 inimest;

- Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95;

- Vene kaitseministeerium teatas 313 drooni tõrjumisest;

- Ukraina teatas 1394 vaenlase sihtmärgi ründamisest droonidega;

- Guardian: Venemaa kaotab iga kuu 6000 sõjaväelast rohkem kui värbab;

- Venemaa värbab Ukraina sõtta ka Indoneesia kodanikke;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit.

SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) algatas kriminaaluurimise Venemaa rünnaku kohta Mõla küla laole, kus rünnaku ja laskemoona detoneerimise tõttu hukkus vähemalt 37 inimest. 

Õiguskaitseorganite teatel viiakse eeluurimist läbi Ukraina kriminaalkoodeksi kahe paragarahvi järgi, millest üks on agressioonikuritegu ja teine hooletu suhtumine sõjaväeteenistusse.

SBU teatel sai ladu tabamuse Vene ründedrooniga Geran-4 ning plahavatuse ja laos olnud laskemoona detoneerimise tõttu hukkus vähemalt 37 inimest ning kahjustada said umbes 130 elumaja ja mitmed muud tsiviilobjektid.

"Julgeolekuteenistuse ohvitserid on sündmuskohal töötanud esimestest minutitest alates. Uurijad ja prokurörid selgitavad välja kõik tragöödia asjaolud. Avaldame siirast kaastunnet hukkunute ja vigastatute perekondadele ja lähedastele," seisis SBU ametlikus avalduses.

Ukraina siseminister Ivan Võhivskõi teatas, et õiguskaitseorganid uurivad, miks laskemoonaladu asus tavaliste elumajade vahetus läheduses. Ministri sõnul on praeguseks üle kuulatud umbes 40 inimest, sealhulgas kannatanud ja tunnistajad. Sündmuskohalt kogutud asitõendid on juba saadetud kohtuekspertiisi.

Võhivskõi täpsustas, et päästjad jätkavad endiselt põlengute kustutamist. Öö jooksul evakueeriti piirkonnast kiiresti umbes 400 kohalikku elanikku. Lisaks päästeti keldritest üle 10 inimese, kes ei suutnud iseseisvalt põlengu eest põgeneda.

"Praeguseks on kahjuks teadaolevalt hukkunud 37 inimest, kellest paljude isikuandmeid alles selgitatakse. Neli inimest on endiselt kadunud ning politsei ja päästjad jätkavad otsinguid. Venemaa rünnaku ja sellele järgnenud laskemoona detoneerimise tõttu sai kahjustada umbes 130 kodu," ütles siseminister.

Venemaa ründas droonidega Kramatorski haiglat

Vene väed ründasid laupäeval kahe ründedrooniga Kramatorski haiglat, kus sai tabamuse traumapunkt.

Kramatorski linna sõjaväevalitsuse juhi Oleksandr Gontšarenko sõnul oli tegemist Venemaa teadliku ja sihipärase rünnakuga tsiviilinfrastruktuuri ning meditsiinitöötajate vastu, kes iga päev inimelusid päästavad.

"Haigla on koht, kus elusid päästetakse. Siin töötavad arstid, õed ja sanitarid ning kiirabiautod toovad siia haavatuid. Just sinna sihtisid venelased oma relvad. See ei saa olla õnnetus," rõhutas ta.

Gontšarenko lisas, et hoolimata pidevast ohust ja rünnakutest jätkavad meditsiinitöötajad oma tööd. "Kramatorsk peab vastu. Ja seda hoiavad inimesed, kes kõigest hoolimata jätkavad oma tööd," märkis Gontšarenko. 

Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel

Ukraina väed ründasid 29. augusti öise operatsiooni käigus okupeeritud Ukraina aladel mitut Venemaa sõjalist sihtmärki, teatas kindralstaap sotsiaalmeedias.

Rünnakud toimusid ajal, mil Ukraina väed jätkavad Venemaa sõjalise võimekuse nõrgendamisele suunatud keskmaa-rünnakute kampaaniat, sihtides objekte, mis asuvad Ukraina droonide stardikohast 20–150 kilomeetri kaugusel.

Kindralstaabi teatel tabas Ukraina Venemaa rajatisi, kus hoitakse, valmistatakse ette ja saadetakse teele ründedroone. Need asusid alates 2014. aasta aprillist Venemaa kontrolli all olevas Donetski linnas riigi idaosas ning Krimmis Simferopoli lähistel Hvardiiske külas, mille Venemaa hõivas täielikult kaks kuud varem.

Samuti rünnati okupeeritud Krimmis Znamenka küla lähistel asuvat Venemaa elektroonilise sõjapidamise süsteemi, samal ajal kui Ukraina väed andsid löögi droonide juhtimispunktile Donetski oblastis Berestkõ külas.

Kindralstaabi sõnul kahjude ulatust alles hinnatakse.

Kindralstaap lisas, et kinnitust leidis ka Venemaa õhutõrjeraketisüsteemi Buk-M3 hävitamine 28. augustil Venemaal Brjanski oblastis Klintsõ linna lähistel.

Ukraina tabas suurrünnakus Rostovi oblastile mitut kaubaladu

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu laupäeva Venemaa lõunaosas, Rostovi oblastis laiaulatusliku õhurünnaku, mille käigus tabasid mitut suurt kaubaladu, teatasid seirekanalid sotsiaalmeedias. Tulekahu süttis internetikaubamaja Ozon logistikakeskuses, kodumasinate ja elektroonika jaemüüjale DNS kuuluvas laos ning toidupoeketi Tšizhik jaotuskeskuses.

ROSTOV, RUSSIA

Reports indicate that DNS and Ozon warehouses described as handling dual-use goods are on fire.

Footage circulating online shows large flames and heavy smoke rising from the facilities.

The cause of the fires has not yet been independently confirmed.

Follow…

— XPRESS (@Xpress_24_7) August 29, 2026

Ozoni esindajate teate puhkes tabamuse saanud Doni-äärses Rostovis asuval objektil väike tulekahju, mis kustutati kiiresti. Kompleksi töö peatati ajutiselt, kuni pääste- ja hädaabiteenistused territooriumi üle kontrollivad. Ettevõte teatas samas, et ei võta praegu seal laos müüjatelt kaupu vastu.

Droonirünnaku ohu tõttu evakueeriti Rostovi oblastis ka Ozoni teise logistikakeskuse töötajad. Ettevõtte sõnul objekt ise kannatada ei saanud, kuid ka selle töö peatati ajutiselt turvakaalutlustel.

Venemaa võimude andmetel leiti rünnaku ajal droonijäänuseid ka laohoonete territooriumilt. Pärast nende allakukkumist süttis metsatukk.

Seirekanalite esialgsetel andmetel sai Rostovi oblastit tabanud suurrünnaku ajal tabamuse ka Aksai linnas asuv kodumasinate ja elektroonika jaemüüjale DNS kuuluv ladu ning pärast seda evakueeriti kohapeal viibinud töötajad.

❗️Ukrainian attack drones slammed into a DNS warehouse complex in Rostov-on-Don this morning amid a large-scale drone attack. The facility caught fire as explosions and heavy Russian air defense activity were reported across the city. An Ozon warehouse was reportedly also… pic.twitter.com/MgqvaAIMYo

— NOELREPORTS (@NOELreports) August 29, 2026

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar väitis, et Aksai rajoonis asuva lao territooriumilt leiti droonijäänuseid, kuid ta ei täpsustanud, millise rajatisega täpselt tegemist oli.

Burning DNS warehouse in Rostov pic.twitter.com/K1bfkBsjtu

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 29, 2026

Lähedal asuvas Leninskoje külas sai Ukraina vägede rünnakus tabamuse ka Venemaa supermarketiketi Tšižik ladu, teatas Exilenova Plus.

"Rostov Doni ääres ning Aksai, Bagajevski ja Neklinovski rajoonid on rünnaku all," ütles Sljusar.

Tema sõnul sai piirkonda tabanud "ulatuslikus" rünnakus vigastada seitse inimest.

Sljusari sõnul viidi seitsmest vigastatust neli – kaks täiskasvanut ja kaks last – Doni-äärse Rostov haiglasse.

"Doni-äärse Rostovi Proletarski rajoonis kukkus alla drooni jäänuseid, mille tagajärjel said kahjustada kaks korterelamut. Sündmuskohal töötavad päästeteenistused. Elanikke evakueeritakse," ütles ta.

Samal ajal purunesid Sljusari väitel Bagajevski rajoonis rünnaku tagajärjel mitme maja aknad.

Ukraina ründab regulaarselt Venemaa territooriumil ja okupeeritud aladel sügaval paiknevaid sihtmärke, sõjalist ja naftataristut, et vähendada Moskva võimet sõda jätkata.

Reede öösel tabasid Ukraina droonid Venemaa üht suurimat naftatöötlemistehast Jaroslavlis. Ukraina relvajõudude kindralstaap kinnitas rünnakut. Samuti teatati rünnakutest Moskvale ja Moskva oblastile.

Ukraina on suve jooksul korraldanud rünnakukampaania ka Venemaa jaekaubandusettevõtete vastu, sealhulgas e-kaubanduse hiidude Wildberriesi ja Ozoni vastu.

Wildberries on Venemaa suurim veebikaubandusettevõte ning selle veebisaidil on müüdud mitmesugust sõjalist varustust, sealhulgas droonide komponente ja kuuliveste. Ettevõtte pangandusüksusele kehtestas Euroopa Liit juulis sanktsioonid. Ozon on Wildberriese suurim konkurent.

Venemaa tappis õhurünnakuga Kiievi oblastile vähemalt 37 inimest

Venemaa korraldatud öises õhurünnakus Kiievi oblastile hukkus vähemalt 37 inimest, teatas oblasti kuberner Timur Tkatšenko laupäeval.

Ta kirjutas sõnumirakenduses Telegram, et 42 inimest sai vigastada ning rünnakupiirkonnast Butša rajoonis evakueeritakse rohkem kui 380 inimest.

Hiljem laekunud info kohaselt sai Vene droonirünnakus tabamuse Mõla külas asuv ladu, kus toimus plahvatus, milles hukkus vähemalt 37 inimest.

"Tabamuse sai ladu, millele järgnes plahvatus. Kahjuks sai ümbritsev taristu ulatuslikult kahjustada – purustusi said elumajad ning eakate ja puuetega inimeste hooldekodu," teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski ühismeedias.

Tema sõnul oli üks hukkunutest Dmõtrivka kogukonna juht Taras Didõtš, kes hukkus inimesi päästes.

"Avaldan hukkunute peredele ja lähedastele kaastunnet," kirjutas Zelenski.

Since last evening, efforts have been underway in the village of Myla near Kyiv to deal with the aftermath of a Russian drone strike. On-site coordination centers have been set up to assist people. All necessary services are deployed. State Emergency Service units are on the… pic.twitter.com/mQU2DHZYU7

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) August 29, 2026

President nõudis juhtunu eest vastutavate inimeste karistamist. "Need, kes sellel juhtuda lasid, peavad oma otsuste eest vastutama," kirjutas Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X, lisades, et ametialase hooletuse tõttu on juba algatatud kriminaalmenetlused.

"Kehtivad vastavad eeskirjad – laskemoona ei tohi hoida elamute ega muude elupiirkondade läheduses. Kindlasti tehakse sellest asjakohased järeldused," märkis ta.

Kuberner Tkatšenko sõnul võib hukkunute arv veel suureneda.

Zelenski märkis oma postituses, et öösel toimusid rünnakud ka Ukraina teistes piirkondades – Odessa, Dnipro, Kiievi, Zaporižžja, Sumõ, Hersoni, Harkivi, Mõkolajivi, Donetski ja Tšernihivi oblastis. Rünnakutes kasutati rohkem kui 260 ründedrooni, samuti Banderoli droone.

"Kiiev on reaktiivmootoriga droonide tõttu praktiliselt lakkamatute rünnakute all," tõdes president. "Ukrainat ei saa selliste rünnakute eest kaitselahenduste leidmisel üksi jätta. Tänan kõiki, kes aitavad täiendavate toetuspakettide ja Venemaa-vastaste sanktsioonimeetmetega," lisas Zelenski.

Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95

Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa Saraatovi oblastis asuvale sõjalennuväljale Engels-2 korraldatud droonirünnakuga Vene strateegilist pommitajat Tu-95MS, purustades selle tiiva.

Edukast tabamusest teatas reedel Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kes ütles ühismeedias, et rakettide väljalaskmiseks kasutatavat raskepommitajat tabas Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) üksus Alfa.

За деякою інфромацією, це був навчальний літак. Втім, ураження залишається приємною новиною дня.https://t.co/XewOf1DvAI

— Unit News (@Unit_News) August 28, 2026

Tabamust kinnitasid ka mitmed sõjasündmusi kajastavad ühismeediakontod, mis avaldasid ka satelliidipildi kahjustada saanud lennukist.

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) märkis oma 28. augusti ülevaates, et lennuväljal Engels-2 paiknevat Tu-95MS-i tabanud rünnaku kohta avaldatud satelliidipiltidel on näha, et kahjustusi sai lennuki parem tiib.

Meediakanalid märkisid ka, et see oli juba teine pommitaja, mis viimaste nädalate jooksul samal lennuväljal kahjustada sai. 16. juulil 2026 sai Ukraina rünnakus samuti pihta üks Tu-95MS, millel Ukraina allikate sõnul oli sabaosa ära rebitud.

Ehkki kumbki lennuk ei ole täiesti purustatud, on mõlema kahjustused väga tõsised.

Vene kaitseministeerium teatas 313 drooni tõrjumisest

Venemaa kaitseministeerium teatas laupäeva hommikul, et Vene õhutõrjujad tegid öö jooksul Venemaa 12 piirkonna kohal kahjutuks 313 lennuki-tüüpi mehitamata õhusõidukit.  

Ministeeriumi andmetel tulistati ründedroon alla Belgorodi, Brjanski, Voroneži, Kaluga, Kurski, Lipetski, Rostovi ja Tuula oblastis, Moskva piirkonnas, Krasnodari krais, Krimmis ja Tatarstanis ning Aasovi ja Musta mere kohal.

Ukraina teatas 1394 vaenlase sihtmärgi ründamisest droonidega

Ukraina droonivägede (SBS) üksused tabasid viimase ööpäeva jooksul 1394 vaenlase sihtmärki, teatas SBS laupäeva hommikul oma Telegrami-kanalis.

Teate kohaselt olid tabatud sihtmärkide seas 387 Vene sõjaväelast, kellest 155 suri;
30 droonide stardipositsiooni; 12 radarit, elektroonilise luure (ELINT), elektroonilise sõjapidamise (EW) ja sidevahendit; 74 sõidukit; kaheksa suurtükisüsteemi; 119 vaenlase mehitamata õhusõidukit, sealhulgas Shahedi ja Gerbera tüüpi droonid; kaks sihtmärki Vene mereväest.

"Augusti algusest kuni 28. augustini on SBS-i üksused tabanud kokku 52 808 vaenlase sihtmärki, neist 9859 on vaenlase isikkoosseisu liikmed," teatas SBS.

Guardian: Venemaa kaotab iga kuu 6000 sõjaväelast rohkem kui värbab

Venemaa kaotab iga kuu sõjas Ukraina vastu ligikaudu 6000 sõjaväelast rohkem, kui suudab värvata, kirjutas Briti ajaleht The Guardian reedel lääneriikide ametnikele viidates.

Märgitakse, et kuigi Moskva jätkab aktiivselt uute sõdurite värbamist – umbes 1000 inimest päevas –, ei ole isegi sellest viimase kahe kuu jooksul piisanud langenute ja haavatute asendamiseks.

"Meie hinnangul on praegu erinevus Venemaa kaotuste ja suutlikkuse vahel värvata umbes 6000 inimest kuus," ütles üks lääne ametnik.

Ta väidab, et Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini reaktsiooniks sellele oli konflikti eskaleerimine ning rünnakud Ukraina tsiviiltaristule ja tsiviilelanikkonnale.

"Juuli algusest on välja tulistatud üle 360 raketi, kusjuures Moskva on ära kasutanud Kiievi ebapiisavat kaitset ballistiliste rakettide vastu. On ilmne, et sel talvel kavatseb Moskva proovida murda ukrainlaste vaimu, hävitades nende energiataristu," ütles ta.

Tema sõnul on selline taktika osaliselt seletatav asjaoluga, et Putini võimalused kompenseerida tohutuid kaotusi lahinguväljal edasise mobilisatsiooni abil on piiratud.

Lääne ametnikud leiavad, et edasine mobilisatsioon toob kaasa suuri riske nii poliitilises kui ka majanduslikus plaanis, märkides, et viimase sellise mobilisatsiooni ajal 2022. aasta sügisel lahkus riigist ligi miljon – sageli kõrgelt kvalifitseeritud – venelast, kellest tagasi pöördus alla poole.

Samuti on ebaselge, kas Venemaa sõjavägi suudaks vastu võtta mitusada tuhat uut värvatut, arvestades varustuse ja ohvitseride puudust.

Ukraina on korduvalt rünnanud Venemaa naftatööstuse sihtmärke, põhjustades kütusepuudust, kuid on korduvalt palunud liitlastelt täiendavat abi nii ründerakettide kui ka kaitsesüsteemide näol.

Lääne ametnikud on öelnud, et kuigi Venemaalt lähtuv oht on endiselt väga reaalne, ei ole olukord muutunud ning nende hinnangul "ei ole Putin otsesest vastasseisust NATO-ga üldse huvitatud". Üks neist märkis: "Me näeme, et vaenulik retoorika ja mitmesugused süüdistused Suurbritannia aadressil jätkuvad. See on täielikult kooskõlas Venemaa pikaajalise sõjalise doktriiniga, mille olemus seisneb retoorika kasutamises nii vastaste hirmude õhutamiseks kui ka otsustusprotsessi mõjutamiseks. Seega ei ole see uus nähtus."

Lääne ametnike arvates on Putini üldine eesmärk Ukrainas jätkata kurnamiskampaaniat, lootes, et Kiievi liitlaste toetus hakkab vähenema, eriti kui valitsused on hirmul avalikkuse mure pärast Venemaa ähvarduste suhtes.

Ühe ametniku sõnul tuleks selliseid ähvardusi vaadelda kui katseid luua "lõhestunud ja haavatavam Euroopa".

Ukraina luure hinnangul kavandab Venemaa 2026.-2027. aastal uut mobilisatsioonilainet, lootes värvata 300 000 inimest veel sel ja 300 000 järgmisel aastal. 

Venemaa värbab Ukraina sõtta ka Indoneesia kodanikke

Ukraina välisluureteenistuse teatel üritab Venemaa värvata Ukraina vastu võitlema ka Indoneesia kodanikke.

"Välisluureteenistus on saanud enda käsutusse dokumendid, mis puudutavad vähemalt kaheksat Indoneesia kodanikku, kes värvati Venemaa okupatsiooniarmee ridadesse," teatas välisluures ühismeedias.

Luureteenistuse andmetel värbab Venemaa välismaalasi väljakujunenud skeemi abil, pakkudes neile kõrget palka, mittesõjalisi ametikohti, kiirendatud kodakondsuse saamist ja mitmesuguseid sotsiaaltoetusi.

Ukraina luureandmete kohaselt on venelased seda skeemi juba kasutanud Nepali, Kuuba, Keenia ja India kodanike värbamiseks.

Välisluureteenistus rõhutas, et enamik nende riikide kodanikke sattus rindele ilma nõuetekohase väljaõppeta ning mõned neist hukkusid juba esimeste nädalate jooksul.

Ukraina uudisteagentuur Ukrinform teatas, et Peruu prokurörid uurivad inimkaubanduse juhtumit seoses Peruu kodanikega, keda värvati tööle Venemaale, kuid kes saadeti hoopis Ukraina rindele võitlema.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1420 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 485 200 (+1420);

- tankid 12 310 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 25 241 (+4);

- suurtükisüsteemid 48 774 (+25);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2070 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1593 (+0);

- lennukid 440 (+0) ;

- kopterid 354 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid  2429 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 486 384 (+1360);

- tiibraketid 5060 (+8);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 141 059 (+318);

- eritehnika  4608 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.