4. augustil möödus 40 päeva Ukraina julgeolekuteenistuse ja relvajõudude mõjutusoperatsiooni algusest, mille eesmärk oli survestada Venemaad alustama sisulisi rahuläbirääkimisi Ukrainaga, märkis luurekeskus.

Selle operatsiooni käigus rünnati Venemaa strateegilisi ja sõjalisi objekte nii okupeeritud aladel kui Venemaa territooriumi sügavuses. 

Avalikkusse jõudnud hinnangute kohaselt viisid rünnakud naftatöötlemistehaste ja -taristu vastu Venemaa võime naftat töödelda augusti alguseks madalaimale tasemele pärast 2002. aastat. 

Samuti rünnati ladusid, lennuvälju, sadamaid, laevaliiklust ja kümneid muid sõjalisi sihtmärke. 

Venemaale tekitati rünnakutega arvestatavat kahju ja valdav osa Venemaa subjektidest koges kütusenappust. 

Bensiini ja diiselkütust ei ole pidevalt saada ning elektrikatkestused on veninud kohati viie kuni kümne päeva pikkusteks. Eriti tugevalt on Vene Föderatsiooni varustusprobleemid tuntavad ajutiselt okupeeritud Krimmis. 

Välja on vahetatud Vene relvajõudude droonivägede ülem, mille uueks ülemaks sai kindralpolkovnik Deniss Ljamin, samuti Vene kaitseministri asetäitja logistika alal, millise ameti võttis üle kindralpolkovnik Valeri Solodtšuk. 

Ukraina jätkab Vene Föderatsiooni survestamist, sealhulgas täpselt valitud sihtmärkidele antavate löökidega, vastavalt president Volodõmõr Zelenski korraldusele.

Võrreldes eelmise nädalaga jäi lahingukokkupõrgete arv rindel samale tasemele, keskmiselt 243 ööpäevas.

Kõige intensiivsem lahingutegevus toimus Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast); järgnesid Slovjanski (Donetski oblast), Lõuna-Slabožanske (Harkivi oblast) ning Huljaipole (Zaporižžja oblast) suunad.

Venemaa Föderatsiooni üksused liikusid edasi Veliki Burluki suunal (Harkivi oblast); Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal (Donetski oblast) ja Huljaipole suunal (Zaporižžja oblast).

Ukraina väed sooritasid aktiivselt vasturünnakuid Sumõ oblastis, Borova ja Kupjanski suunal (Harkivi oblast), Slovjanski suunal (Donetski oblast) ning edenesid Borova (Harkivi oblast), Slovjanski (Donetski oblast) ja Oleksandrivka (Dnipropetrovski oblast) suunal.

Venemaa Föderatsioon kaotas keskmiselt 1300 sõjaväelast ööpäevas.

Venemaa kaugmaalöögid tabasid Ukraina põllumajandus-, tööstus-, energeetika- ja transporditaristut ning elamuid, ladusid, postiasutusi ja muid objekte ligi 20 oblastis. 

Venemaa lasi nädala jooksul välja ligikaudu 1300 drooni ning 138 raketti, millest 61 olid ballistilised raketid. 

30. juuli õhurünnakus kasutas Venemaa pärast vaheaega taas Põhja-Korea rakette KN-23, millele järgnes Ukraina luure teade, et Põhja-Korea raketiüksus siirdatakse Venemaale. 

Põhja-Korea rakettide lisandumine Venemaa raketiarsenali loob võimaluse tugevdada rünnakuid ballistiliste rakettidega, mille tõrjumiseks Ukrainal napib praegusel ajal vahendeid. 

Tõrjerakettide vähesuse tõttu suutis Ukraina õhutõrje viimase nädala jooksul hävitada vaid kolm protsenti Vene ballistilistest rakettidest. 

Samuti püüab Venemaa suurendada oma kaugmaadroonide efektiivsust neile reaktiivmootorite paigutamise ja lennukiiruse suurendamise teel. Ukraina allikate info kohaselt on reaktiivmootoriga droonide osakaal olnud viimastes rünnakutes varasemast suurem.

5. augustil toimunud õhurünnakus, mille põhisihtmärgid olid Kiiev ja Kiievi oblast, kasutas Venemaa Ukraina raketitõrjevõime nõrgenemist ära ning lasi välja 28 raketti, millest Ukraina ei suutnud ühtki alla tulistada. 

Vähemalt ühel rakettidest oli kobarmoonaga lõhkepea. Rünnaku sihtmärkide hulgas olid mitme firma ja Nova Pošta laod. Rünnakus hukkus 16 ja vigastada sai 36 inimest.

Venemaa jätkas rünnakuid ka Odessa oblasti sadamatele, mida juulis tabas üle 50 rünnaku ning sadamates ja merel sai vigastada ligi 60 laeva.

Laevaliiklus Ukraina sadamatesse, mille kaudu toimub 60–70 protsenti Ukraina ekspordist, oli möödunud nädalal endiselt peatunud.

Ukraina kesk- ja kaugmaalöögid tabasid naftatöötlemistehaseid ja kütusetaristut Krimmis, Krasnodari krais, Volgogradi, Saratovi, Omski ja Samara oblastis ning Baškortostani Vabariigis. 

Samuti andis Ukraina lööke muu hulgas sõjalise otstarbega kaupu vahendavate Wildberries ladude pihta kaheksas Venemaa oblastis ja Tatarstani Vabariigis, kusjuures kokku on rünnatud juba ligi 20 Wildberries ladu. 

Juuli algusest peale on Ukraina kaugmaalöökide sihtmärkideks olnud juba ligi 190 energeetikaobjekti Krimmis. Samuti jätkasid Ukraina drooniüksused rünnakuid sõjaliste sihtmärkide pihta Krimmis ja Krasnodari krais ning rünnati ka Saratovi oblastis asuvat Engelsi õhuväebaasi.

Vene relvajõud kaotasid selle aasta juulis 42 860 võitlejat, mis on võrdlusena 29 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta juulis (33 220 võitlejat);

Venemaa Föderatsioon lasi tänavu juulis kaugmaalöökide käigus välja 4951 drooni ja 381 raketti. Möödunud aasta juulis lasi Venemaa välja 6303 drooni ja 208 raketti, mis tähendab, et välja lastud rakettide arv kasvas 83 protsenti.

Kokkuvõttes on näha, et Venemaa relvajõudude edenemine on võrreldes eelmise aasta juuliga olnud palju aeglasem, iga vallutatud ruutkilomeetri eest on Venemaa maksnud väga kõrget hinda ning Donbassi ei ole endiselt suudetud vallutada, täheldas luurekeskus.

Suutmatus edu saavutada, Ukraina sitke vastupanu ja kasvav surve Venemaa majandusele võivad mõjutada Venemaa juhtkonda otsustama mobilisatsiooni korraldamise kasuks, millest on juba pikalt räägitud ja mille ettevalmistamiseks on Venemaa astunud õiguslikke ja organisatsioonilisi samme. 

Venemaa ametkonnad on avaldanud dokumente, mis käsitlevad mobilisatsiooni ettevalmistamist, läbiviimist ja mobilisatsiooniarvestuse korraldamist. Venemaa ettevõtted ja asutused värbavad mobilisatsioonispetsialiste ning meedias on olnud ka väiteid viitega USA ametnikele, et Venemaa kaalub mobilisatsiooni korraldamist pärast 20. septembril toimuvaid parlamendivalimisi.

Kui Venemaa peaks otsustama mobilisatsiooni korralduse kasuks, võib see muuta jõudude vahekorda rindel selgelt Venemaa kasuks ning tugevdada survet Ukraina üksustele sügisperioodil, kui droonide efektiivsus ilmaolude tõttu väheneb ning teised luure- ja tulevahendid hakkavad mängima suuremat rolli, rõhutas luurekeskus.

Samuti võib mobilisatsiooniga kaasneda Vene territooriumil paiknevate üksuste komplekteerimine isikkoosseisuga määral, mis võib mõjutada julgeolekuolukorda Venemaa piiride lähistel laiemalt.