Pea nädal aega on Tartu rattaringluse süsteemis inimesi punktist A punkti B liigutanud Kanada ettevõtte Bewegeni rataste kõrval ka kümme uut elektrilist jalgratast, mis toodetud Eestis. Kokku veidi üle 24 000 euro maksnud kümme uut ratast ostis linn ettevõttelt Better Than Driving OÜ.

Tartu linnatranspordi juhi Roman Meeksa sõnul testitakse praegu ostetud rataste sobitumist nii riist- kui tarkvaraliselt olemasolevasse rattaringluse süsteemi:

"Täna nad sobituvad ja piloot tähendab, et rattatootja saab teada, mis on rataste nõrgad kohad, kui neid on ja meie saame teada, kas need nõrgad kohad on meile vastuvõetavad või mitte," rääkis Meeksa.

Uusi rattaid on rattaringluse süsteemis vaja testida, sest praegu kasutusel olevate rataste tootja lõpetas Kanadas oma tegevuse. Ehk ligi viis aastat tartlasi sõidutanud rattaid juurde osta või olemasolevatele ratastele varuosasid tellida Kanadast pole enam võimalik.

"Praegu varuosade hulk on selline, et me tuleksime umbes samasuguse mahuga toime veel järgmine hooaeg ka. Aga ülejärgmine hooaeg, kui me nüüd uusi rattaid ei ostaks, oleks rataste arv juba arvestatavalt väiksem. Nii et jah, kui me ei leia uut tegijat, siis meil on kaks võimalust, kas süsteem välja vahetada või süsteem kinni panna. Kinni panna me rattaringlust aga ei taha," lausus Meeksa.

Praegu hoitakse ringluses igapäevaselt 600 kuni 700 ratast, mis jagunevad 100 rattaparkla vahel.

Tartu Ülikooli liikuvusuuringute nooremteadur Martin Haamer ütles, et rataste piisav arv ja saadavus on ringluse elujõulisuse seisukohast väga oluline.

"Ei ole ainult rattad saadaval linna äärealadel teatud kellaaegadel, vaid et neid tõstetakse ümber ja selle kaudu on võimalik garanteerida ka, et kogu päeva vältel on rattad kättesaadavad, mis kindlasti tõstab süsteemi kasutust," sõnas Haamer.

Teine oluline komponent on taristu – rattateede võrgustik jaamade vahel peab olema turvaline ja mugav. Haamer lisas, et analüüside järgi praegu Tartu rattaringlus toimib hästi.

"Tartu linna kliimakavas küsiti inimeste käest ka, et kui neil oleks valida, kuidas nad soovivad linnas liikuda, siis mis oleks nende esimene eelistus? 39 protsenti tõigi välja, et kui neil ei oleks piiranguid, kui oleks tingimused loodud, eelistaksid liikuda jalgrattaga. See näitab hästi, et tegelikult on potentsiaali veel päris suureks kasutajaskonna kasvuks ja tulebki keskenduda nendele teguritele, mis aitavad jalgratta kasutusele kaasa," ütles Haamer.

Roman Meeksa lisas, et Kanadast tarnitud ratastega võrreldes on praegu testimisel oleva ratta tükihind pea kaks korda odavam. Uued rattad sarnanevad esmapilgul värvilahenduses praegustega, kuid on natuke väiksemad ning teistsuguse lukusüsteemi ja raamiga.

"Tallinnas toodetud ratas on mõnevõrra kergem, kuus kuni seitse kilo kergem ja ta on ka mõnevõrra väiksem. Nii et kui ennem oli väiksematel inimestel Bewegeni rattaga keeruline sõita, siis nüüd on väiksemal inimesel inimesel mugavam sõita. Küll üle keskmise suuremal inimesel võib olla vähem seda mugavust ehk nad on raamilt väiksemad," rääkis Meeksa.