Sel aastal sisserändes võrreldes kahe eelmise aastaga eriti muutusi ei toimunud, Ukrainast saabujate arv on samuti vähenenud, ütles siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi

"Kui üldisest pagulaste liikumisest rääkida, siis see üldine trend näitab praegu sarnaselt Euroopaga vähenemise märke. Ukrainat vaatame me täiesti eraldi, aga samas on käesoleval aastal ka ukrainlaste liikumine üle kolme korra vähenenud," rääkis Mägi.

 Kui Ukraina välja jätta, siis kõige rohkem tuleb rahvusvahelise kaitse taotlejad endiselt Venemaalt ja Valgevenest, aga sealtki vähem kui varem.

"Sõja alguses, 2022. aastal tuli Venemaalt üle 200 inimese, kes tahtsid saada rahvusvahelist kaitset, aga praegu, käesoleval aastal on Venemaalt tulnud 40 inimest. See on kõige suurem grupp, kes seda klassikalist rahvusvahelist kaitset küsib. Järgmine on Valgevene, kust tuli natuke üle kümne inimese. Ülejäänud riikidest nagu India, Türgi, Gruusia ja Nigeeria - sealt tuli üks-kaks inimest riigi kohta."

Kõik saabujad ei saa Eestisse jääda

Mägi kinnitusel päris nii ikkagi ei ole, et kõik, kes varjupaika taotlevad, selle ka saavad.

"Möödunud aastal oli taotlejaid üle saja, varjupaiga said neist pooled. Selline 50 protsenti ongi viimase paari aasta trend. Aga me peame arvestama ikkagi ka sellega, et kuna Ukraina sõda on väga suur muutus, siis võib-olla need venelased ja valgevenelased, kes enne 2022. aastat poleks Eestist kaitset saanud, siis seoses selle sõjaga on nende taotlus rahuldatud, nii et see võib seda protsenti tõsta."

Varjupaigataotluste tagasilükkamise põhjus on Mägi sõnul näiteks see, kui menetluse käigus tuleb välja, et mõni eksootilisest riigist saabuja ei olegi tegelikult selle riigi kodanik. "Kõige levinum põhjus on see, et seda isikut päriselt ei kiusata oma kodukohariigis taga ja see rahvusvahelise kaitse taotlus on pigem siis esitatud selleks, et kuidagi legaalselt Euroopa Liitu siseneda," rääkis Mägi.

Rändeametnik lisas ka, et ukrainlaste arv on väga muutuv, neid tuleb ikka Eestisse, aga paljud lähevad ka tagasi.

"Need, kes on Euroopa Liidu otsusega ajutise kaitse all, neid kehtivaid elamislubasid on Eestis kokku 35 000. See ajutine kaitse on väga dünaamiline: palju on juurde tulnud ja palju on pikendatud, trendid aga näitavad vähenemist. Keskeltläbi tuleb Ukrainast alla saja inimese nädalas meile juurde, aga toimub ka äraliikumine, mõnikümmend inimest nädalas."

Kui mõni aeg tagasi oli probleem kolmandate riikide kodanikega, kes püüdsid Eesti koolidesse sisse saada lihtsalt selleks, et Euroopasse pääseda, siis praegu on olukord teine, kuna sõel on väga tihe, kinnitas Mägi.

"Ülikoolid jätkuvalt on huvitatud välisüliõpilastest ja neid tuleb, aga julgeolekuasutused, politsei- ja piirivalveamet ning koolid teevad väga tugevat koostööd selleks, et need inimesed, kes ilmselgelt ei soovi Eestisse õppima tulla, need siin viisat ei saagi. Võib-olla meedias on jäänud kuvand, et Eesti justkui ei taha välisüliõpilasi ja siia on väga raske tulla, siis tegelikult ongi siia raske tulla, sest see sõel on hea ja probleemi praegu välisüliõpilastega ei ole."