Tespi kauplusladu toob Eestisse sanktsioneerimata Vene ja Valgevene toiduaineid, mida müüvad edasi ka mõned teised toidupoed. Edasimüüjad ei soovi Vene kaubast rääkida.

Kui jätta kõrvale mõned kemikaalid ja muldmetallid, mille tarnimiseks Silmeti jaoks küsis Eesti Euroopalt eriluba, siis praegu tuuaksegi Venemaalt Eestisse enamasti vaid toiduaineid. Näiteks augustis oli Venemaa toidukaupade ja loomsete toodete impordimaht miljoni euro ringis, kuid eelmisel aastal oli ka kuni kolme miljoni euroseid kuid. Suure sõja algusest võib märgata vähenemist, kuid mitte väga palju.

"Toidu (impordi)numbrid, miks nad ülevalt alla hüppavad, on tingitud sellest, millises suuruses kaupu laevadega välja viiakse," ütles maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja tolli alal Ursula Riimaa.

Üldiselt on aga kaubandussuhetest Venemaaga vähe alles jäänud.

"Kaubavahetus Venemaaga nii impordi kui ka ekspordi suunal on oluliselt muutunud. Kui me räägime ennesõjaaegsest perioodist, siis imporditi Venemaalt suurusjärgus 2,2 miljardi väärtuses kaupa. Tänavu kaheksa esimese kuuga on imporditud suurusjärgus 40 miljonit. Me räägime mahtudest, mis on vähenenud üle kümne korra," lausus Riimaa.

Euroopa Liidu sanktsioonipoliitika on sihitud kõige rohkem Venemaa sõjamasinat toitvate majandusharude vastu, näiteks naftatoodete ja maavarade väljavedu. Venemaale vähemtulusad kaubagrupid on jäänud seni keelatute hulgast välja.

"Toidukaubad ja meditsiinikaubad on olnud kaks peamist kaubakategooriat, mis suuresti on seni jäänud sanktsioonide alt välja. Luksuskaupade all küll on teatud toidukaupu, mis on Venemaale keelatud mõlemat pidi, import-eksport," ütles välisministeeriumi sanktsioonide osakonna peadirektor Kadri Elias-Hindoalla.

Sõjaeelse ajaga võrreldes on eksport Euroopa Liidust Venemaale vähenenud 60 protsenti ja import 90 protsenti. Iga paketiga tuleb aga sanktsioone juurde.

Järgmisest aastast jõustub kõige olulisemana impordipiirang LNG-le, mida mitmed Euroopa riigid siiani Venemaalt ostavad.