Septiku paigaldamiseks ehitisteatist esitanud perele tuli üllatusena, kui nende taotlus keskkonnaametist tagasi lükati põhjendusega, et kavandatav septik asub puurkaevu koha peal. Puurkaev on krundil olemas, rajatud 1990. aastatel vastavalt nõuetele ja kõikide vajalike paberitega.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Timo Torp ütles, et nad saavad igal aastal pea 500 avaldust andmete muutmiseks, sest omal ajal kaartidele kantud andmed ei vasta tegelikkusele.

"Umbes 500 juhtumit aastas tuleb. Meil ei ole paremat viisi andmestikku korda saada kui see, et see jääb kellelegi silma – näiteks projekteerimise käigus avastatakse, et siin on kaev, millel on puhver ümber ja tegevusi ei tohi teha. Tavaliselt tullakse meie juurde ütlema, et palun muutke, sest asjad ei ole korras," ütles Torp.

Keskkonnaagentuur on vaid registripidaja ja näiteks kaevude asukohtade andmetega ise ei tegele – see kuulub Keskkonnaameti vastutusalasse. Keskkonnaametist öeldi, et täpset arvet selle kohta, kui palju sellesisulisi taotlusi nad keskkonnaagentuurile teevad, amet ei pea. Ameti veeosakonna juhataja Triin Mägi tõdes, et neid on omajagu ja probleemist on nemadki teadlikud.

"Neid märkamisi ja edastamisi on aasta lõikes kümnetes. Tuleb aru saada, et registrites on kümneid ja kümneid tuhandeid kaeve ning puurauke. Andmehulk, mida on kogu aeg vaja üle vaadata ja täiendada, on päris suur," rääkis Mägi.

Torp lisas, et neil on andmestikus umbes 60 000 kirjet puuraukude kohta, millest umbes 40 000 kirjet on olmekaevude kohta.

2010. aastal andis Eesti Geoloogiateenistus andmed puurkaevude ja puuraukude kohta üle keskkonnaagentuurile. Torp ütles, et tegemist on väga vana andmestikuga, kus kõige vanem kirje on 19. sajandist. Tol ajal ei olnud mõõtmine nii täpne kui praegu.

"Probleemi ei ole niivõrd tänaste andmetega, mis meile esitatakse. See on ajalooline taak, mis andmete ülevõtmisega meieni jõudis. Seal on andmeid näiteks nõukogudeaegsetelt arvestuskaartidelt," märkis Torp.

Torpi sõnul saab tehtud pöördumiste puhul eksimust vahel mõõta paari meetriga, vahel aga selgub, et puurkaevu seal üldse ei olegi.

"GPS on meil laialdaselt kasutusel eelmise sajandi teisest poolest. Kõik, mis on varasem, seal on täpsused küsitavad," selgitas Torp.

Andmete kvaliteedi tagamine on pidev protsess, ütles Mägi: "See ei ole midagi erakorralist, seal taga on inimesed. Ikka tuleb ette, et neid kitsendusi on vaja teistmoodi kuvada."