"Kolmandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 604 000 ja neist enamik olid töötleva tööstuse, kaubanduse ning hariduse tegevusaladel," ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

Vabad ametikohad moodustasid koguarvust 1,6 protsenti ning neid oli kõige rohkem hariduse (1674), kaubanduse (1322), avaliku halduse ja riigikaitse (1278) tegevusaladel.

Enim lahkus ametist hulgi- ja jaekaubanduse töötajaid, värvati enim hariduses

Tööandja algatusel töölt lahkunud inimeste arv ehk 5819 jäi kolmandas kvartalis samale tasemele kui 2023. aastal. Sellisel viisil töölt lahkunute arv moodustab ligi kümme protsenti kõigist töölt lahkunutest. Enim tööandja algatusel töölt lahkunuid oli hariduse valdkonnas (1125 inimest) ja töötlevas tööstuses (1064).

Nii omal algatusel kui tööandja algatusel töölt lahkunute arv oli 2024. aasta kolmandas kvartalis suurim hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus lahkus töölt 9796 inimest, lisas Saagpakk.

Tööle võeti sel perioodil 55 766 inimest. Analüütik selgitas, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võeti tööle üle 1600 inimese vähem.

Tööle võetud töötajate arv oli suurim hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes 2023. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes neli protsenti.

Vabu ametikohti oli Eestis tänavu kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (80,7 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest) ja Tartu maakonnas (6,8 protsenti). Pärnu maakonnas oli 2,3 protsenti kõikidest Eesti vabadest ametikohtadest ja Ida-Virumaal 2,1 protsenti.