Statistikaamet: tööturg ei näita majandusolukorra paranemist

Statistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis töötuse määr 7,9 protsenti, seal hulgas noorte töötuse määr 23,7 protsenti, ja tööhõive määr 67,7. Võrreldes teise kvartaliga on töötuse määr taas tõusnud.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg kolmandas kvartalis märke majandusolukorra paranemisest. "Pärast vähenemist teises kvartalis on töötuse määr taas suurenenud, teises kvartalis tagasihoidliku kasvu teinud tööhõive määr aga vähenes," märkis Vassiljeva.
Hõivatuid oli tänavu kolmandas kvartalis 683 100, mida oli 22 000 inimese võrra vähem kui aasta varem ja 8500 võrra vähem kui teises kvartalis. Tööhõive määr 67,7 protsenti oli kahe protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem ning 0,9 protsendipunkti võrra madalam kui teises kvartalis.
Kolmandas kvartalis langes tööhõive nii põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi kui ka teenuste sektoris. "Samas paistab tööstuse ja ehituse sektori hõive stabiilne: hõivatute arv ületab eelmise aasta kolmanda kvartali ja pisut ka 2024. aasta näitajat," ütles juhtivanalüütik.
Piirkondadest püsis hõivatute arv aasta võrdluses Tallinnas ja Harjumaal ning ka Kesk-Eestis pigem stabiilne, aga vähenes Lääne-, Lõuna- ja Kirde-Eestis.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes tööhõive eelkõige pensioniealiste (65+ vanuses inimeste), aga ka 15–24-aastaste noorte arvelt, samas on tööturu tuumikusse kuuluvate 25–64-aastaste inimeste tööhõive määr püsinud pigem stabiilne.
Vaeghõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest suurenes nii aasta kui ka kvartali võrdluses. Vaeghõivatuteks loetakse osalise koormusega töötavaid inimesi, kes tahaksid töötada rohkem, ning nende arv on viimastel aastatel olnud kolmandas kvartalis pigem madalam. "Seegi näitab, et tööturul on rohkem tööjõu pakkumist, kui seal kasutust leiab," märkis Vassiljeva.

Noorte töötuse määr kasvas tööhõivest enam
Küsitlusuuringu andmetel oli kolmandas kvartalis 58 700 töötut, mida oli 4500 võrra rohkem kui aasta varem ning 9700 võrra rohkem kui teises kvartalis.
Kuna kolmandasse kvartalisse jäi ka suveperiood, suurenes aasta esimese poolega võrreldes üsna ootuspäraselt 15–24-aastaste noorte osalemine tööjõus ja vähenes nende mitteaktiivsus. Muutus oli aga tagasihoidlik ja jäi alla mullusele kolmandale kvartalile.
Kui tänavu kolmandas kvartalis oli noorte tööjõus osalemise määr 44,5 protsenti teise kvartali näitajast kõigest ühe protsendipunkti võrra kõrgem, siis mullu oli samade perioodide vaheline erinevus viis protsendipunkti. Noorte tööjõus osalemise kasvu taga on eelmise kvartaliga võrreldes väike hõive kasv, eelkõige aga töötuse kasv.
Noorte töötuse määr 23,7 protsenti oli 3,6 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu kolmandas kvartalis ja 1,3 protsendipunkti võrra kõrgem kui tänavu teises kvartalis.
"Oodatud kasvu noorte hõives kolmandas kvartalis aga ei paista: hõivatud noori oli 49 800 ehk vaid 300 võrra rohkem kui teises kvartalis ja 5400 võrra vähem kui mullu samal ajal. Noorte tööhõive määr 34 protsenti jäi mullusele 4,6 protsendipunkti võrra alla ning oli 2026. aasta teise kvartali näitajast vaid 0,3 protsendipunkti võrra suurem," rääkis Vassiljeva.
Tööjõus mitteosalevate ehk majanduslikult mitteaktiivsete 15–74-aastaste arv kolmandas kvartalis esimese kahe kvartaliga võrreldes küll pisut vähenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli mitteaktiivseid 14 600 inimese võrra rohkem ning tööjõus osalemise määr 73,5 protsenti oli aasta varasemaga võrreldes 1,6 protsendipunkti võrra väiksem.
Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööjõu moodustavad hõivatud (s.t inimesed, kes töötavad) ja töötud (s.t inimesed, kes ei tööta, kuid otsivad aktiivselt tööd ja on valmis kahe nädala jooksul tööle asuma). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









