Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9 protsenti vähem kui aasta varem samal ajal.

Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses (1558), avalikus halduses ja riigikaitses (1274, k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus), hulgi- ja jaekaubanduses (1029, k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ning töötlevas tööstuses (968).

"Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade ametikohtade statistikas," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.

Vaba ametikoht on vastloodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille täitmiseks otsib tööandja aktiivselt uut töötajat ning mille puhul on plaanis ametikoht täita kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. Vabade ametikohtade arv peegeldab seega otseselt tööandjate nõudlust täiendava tööjõu järele. Kui ettevõtted ei vaja täiendavat tööjõudu, ei ole ka põhjust uusi ametikohti luua või olemasolevaid kiiresti täita.

"Praegused andmed viitavad pigem olukorrale, kus ettevõtted on majandusolukorra paranemisega ettevaatlikult kohanemas. Seetõttu võib ka vabade ametikohtade arv püsida tagasihoidlik, isegi kui tööturu mõned näitajad, näiteks töötuse määr ja palgad, liiguvad positiivses suunas," selgitas juhtivanalüütik.

Vabad ametikohad moodustasid tänavu teises kvartalis kõikidest ametikohtadest 1,4 protsenti, mullu samal ajal oli see 1,7 protsenti. 

Vabu ametikohti on enim lisandunud haldus- ja abitegevuse valdkonda, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladele ning majutuse ja toitlustuse sektorisse. Vähem kui eelmisel aastal on vabu ametikohti aga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas ning energiasektoris.

Hõivatud ametikohti oli teises kvartalis kokku 582 045, mida on 3371 võrra vähem kui aasta tagasi, kuid 431 võrra rohkem kui selle aasta esimeses kvartalis.

Enim on Eestis hõivatud ametikohti töötlevas tööstuses (98 025), kaubanduses (81 968) ja hariduses (62 827).

2025. aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatud ametikohtade arv enim kaubanduses – ligi 2000 võrra.

Tööle võeti teises kvartalis 51 313 inimest ehk üle 600 inimese rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Maakondade vaates oli vabu ametikohti selle aasta teises kvartalis enim Harjumaal (80,2 protsenti). "Suures osas tähendab see ikkagi Tallinna linna, kus asub 69 protsenti vabadest ametikohtadest. Tartumaal oli vabu ametikohti 6,6 protsenti, Pärnumaal 2,6 protseti ning Ida-Virumaal 2 protsenti," täpsustas Vaikmets. 

Ka hõivatud ametikohti oli tänavu teises kvartalis enim Harjumaal (55,2 protsenti) ja Tartumaal (10,5 protsenti).

"Seega on Eesti tööturg aina rohkem koondunud Tallinnasse ja Harjumaale ning suurem osa uutest töövõimalustest tekib samuti pigem pealinna lähedusse," lisas juhtivanalüütik.