Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 2. aprillil kell 20.55:

- Venemaal kukkus alla strateegiline pommitaja Tu-22M3;

- Rutte: NATO liitlased on lubanud tänavu Ukrainale 20 miljardi euro eest abi;

- Venemaa korraldas Harkivile järjekordse ulatusliku droonirünnaku;

- USA senaatorid esitasid Vene sanktsioonide karmistamise eelnõu;

- Kreml lükkas USA rahuettepanekud taas tagasi;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 141 lahingut;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit.

Venemaal kukkus alla strateegiline pommitaja Tu-22M3

Venemaal Siberis kukkus kolmapäeval alla strateegiline pommitaja Tu-22M3, neljast meeskonnaliikmest üks hukkus, teatas Vene kaitseministeerium.

Irkutski oblastis kukkus alla strateegiline pommitaja Tu-22M3, neljaliikmeline meeskond katapulteerus, kuid üks piloot hukkus, teatas ministeerium.

Venemaa väitel oli lennuki allakukkumise põhjuseks tehniline rike. Ministeeriumi teatel kukkus pommitaja alla hõredalt asustatud piirkonnas.

Irkutski oblasti kuberner Igor Kobzev ütles, et lennuk kukkus plaanilise lennu ajal. Tema sõnul juhtus see Bohhanski rajoonis Bureti küla lähedal. Ta lisas, et ükski elamu seetõttu ei hävinud ega tsiviilelanikud kannatada ei saanud.

Kobzev väitis, et sündmuskohale saabunud otsingu- ja päästemeeskond evakueerib eluga pääsenud meeskonnaliikmed nende baasi.

Strateegiline pommitaja Tu-22M3 on suure lennuulatusega ülehelikiirusega lendav raketikandja-pommitaja (NATO kodifikatsioon Backfire). Seda tüüpi pommitajad kuuluvad Venemaa kosmosejõudude kauglennuväe koosseisu, mis on Venemaa tuumatriaadi õhukomponent. Samas võivad need rünnata ka tavarakettide ja pommidega, sealhulgas tiibrakettidega ning neid on kasutatud ka Ukraina ründamiseks.

Ukraina meediaväljaanne LIGA.net meenutas, et eelmise aasta 19. aprillil hävitas Ukraina luure peadirektoraat HUR koostöös Ukraina õhuväega Venemaa strateegilise pommitaja Tu-22M3. HUR-i esindaja ütles LIGA.net-ile, et Venemaa jaoks on uute Tu-22M3 pommitajate tootmine praegu praktiliselt võimatu.

Rutte: NATO liitlased on lubanud tänavu Ukrainale 21 miljardi dollari eest abi

NATO liitlased on andnud aasta esimese kolme kuu jooksul lubadusi eraldada Ukraina sõjaliseks toetuseks rohkem kui 20 miljardit eurot, ütles NATO peasekretär Mark Rutte kolmapäeval.

Alliansi välisministrid kohtuvad neljapäeval ja reedel Brüsselis, et arutad

a edasist toetust Ukrainale Venemaa kolm aastat kestnud sissetungi vastu.

Venemaa korraldas Harkivile järjekordse ulatusliku droonirünnaku

Ukraina võimud teatasid ööl vastu kolmapäeva, et Venemaa korraldas Harkivile järjekordse ulatusliku droonirünnaku. 

Harkivi võimude teatel toimus linnas mitu plahvatust. Harkivi linnapea Ihor Terehov ütles kolmapäeva varahommikul, et vigastada sai vähemalt kaheksa inimest, vahendas Ukrainska Pravda.

USA senaatorid esitasid Vene sanktsioonide karmistamise eelnõu

USA senati 50 liiget esitasid parteideülese eelnõu, millega kehtestatakse Venemaale senisest märksa karmimad sanktsioonid, kui see blokeerib püsiva rahu saavutamist Ukrainas.

Sanktsioonipaketti tutvustasid teisipäeval selle algatajad, vabariiklane Lindsey Graham ja demokraat Richard Blumenthal.

Lisaks otsestele meetmetele Venemaa vastu sisaldab eelnõu kuni 500-protsendiseid tollitariife USA impordile riikidest, mis jätkavad Venemaalt nafta, gaasi ja uraani ostmist pärast seda, kui riik on tunnistatud rahu takistavaks.

Senaatorite pressiteate kohaselt on sanktsioonid õigustatult karmid.

"USA senatis on valdav seisukoht, et Venemaa on agressor ning et see kohutav sõda ja Putini agressioon tuleb lõpetada kohe ja seda on vaja takistada tulevikus," kirjutavad senaatorid.

Nende teate sõnastus erineb üsna palju president Donald Trumpi omast, kes varem on pidanud Ukrainat vähemalt osaliselt vastutavaks sõja eest ja paistnud mõistvat Venemaa seisukohti, märkis infot vahendanud väljaanne The Hill.

Nädalavahetusel väljendas Trump aga oma rahulolematust Vene režiimijuhi Vladimir Putiniga. Senaatorid viitavad sellele oma pressiteates ja ütlevad, et jagavad Trumpi pettumust Venemaa suhtes.

Seni pole selge, millal uued sanktsioonid kongressis hääletusele tulevad. Küll aga kinnitavad senaatorid, et seaduseelnõu saab nii senatis kui ka esindajatekojas selge erakondadeülese toetuse.

Grahami koostatud sanktsiooniplaanidele viitas ka Soome president Alexander Stubb pärast seda, kui käis laupäeval USA-s, kus kohtus Trumpi ja Grahamiga ning mängis nendega koos ka golfi. Tema sõnul kavatseb Graham koos 50 teise senaatoriga esitada sanktsioonipaketi lähiajal.

"Kui see jõustatakse, läheb see üsna kaugele," ütles Stubb pühapäeval Londonis ajakirjanikele, kommenteerides ettepanekuid, mida ta oli näinud.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 141 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 141 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed liikusid Pokrovski suunal edasi. Vene väed liikusid edasi Bohdanivka lähistel (Pokrovskist edelas). Ukraina kaitsejõud korraldasid vasturünnaku Ševtšenko suunal. 

Ukraina relvajõudude operatiiv-strateegilise rühma Hortõtsja pressiesindaja ütles, et Vene väed ründavad ka Pokrovskist ida pool asuvaid Ukraina positsioone. 

ISW kirjutab veel, et Venemaa on koondanud Ukraina Donetski oblasti lähedale märkimisväärselt suured väed ja valmistub ulatuslikuks rünnakuks.

"Vene väed laiendavad oma platsdarme Lõmanist kirde pool, et luua lähikuudel tingimused Borove ja Lõmani vallutamiseks", seisab aruandes.

Zelenski kutsus USA-d karmistama sanktsioone lepete rikkumise eest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus teisipäeval USA-d karmistama sanktsioone Venemaa vastu, kuna tema sõnul rikub Moskva kokkuleppeid, milleni jõuti eraldi kõnelustel Washingtoni esindajatega Saudi Araabias eesmärgiga peatada rünnakud energiataristule ja ka merel.

"Usun, et oleme jõudnud sanktsioonide mõju suurendamise punkti, sest ma usun, et venelased rikuvad Ameerikale antud lubadusi. Vähemalt neid, mida Ameerika on meile öelnud, ja seda avalikult," ütles Zelenski Kiievis ajakirjanikele.

Ukraina riigipea väljendas ühtlasi suurt lootust, et USA vabariiklasest presidendil Donald Trumpil on võimet seda teha.

"Ja me vägagi loodame, et president Trumpil on kõik need vastavad tööriistad suurendamaks sanktsioonide survet Vene poolele," lausus Zelenski.

Zelenski kritiseeris ka kolmapäeval Venemaa rünnakuid Ukraina energiataristule ja kutsus taas liitlasi suurendama survet Moskvale sissetungi peatamiseks.

Kreml lükkas USA rahuettepanekud taas tagasi

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles, et Kreml ei saa praegusel kujul USA ettepanekuid vastu võtta. 

"Me võtame ameeriklaste pakutud mudeleid ja lahendusi väga tõsiselt, kuid me ei saa seda kõike praegusel kujul vastu võtta," seletas Rjabkov. 

Putin lükkas juba varem tagasi USA-Ukraina ühise ettepaneku tingimusteta ja täieliku relvarahu kohta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1410 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 918 180 (võrdlus eelmise päevaga +1410);

- tankid 10 515 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 21 880 (+24);

- suurtükisüsteemid 25 576 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1347 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1123 (+0);

- lennukid 370 (+0);

- kopterid 335 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 31 505 (+43);

- tiibraketid 3123 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 42 687 (+41);

- eritehnika 3787 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.