"Soome ettepanek on 20. aprill. See oleks hea aeg täielikuks relvarahuks ilma igasuguste eeltingimusteta. Miks 20. aprill? Sest me vajame tähtaega. Sest siis on ülestõusmispüha. Ja kuna (USA) president (Donald) Trump on [selleks ajaks] ametis olnud kolm kuud," vahendas Soome rahvusringhääling Yle pühapäeval Stubbi öeldut.

Stubb: ütlesin Trumpile, et Putinit ei saa usaldada

Rääkides kohtumisest Trumpiga pühapäeval Londonis, pärast naasmist Ameerika Ühendriikidest, ütles Stubb, et Trump küsis temalt, kas Venemaa režiimijuhti Vladimir Putinit saab usaldada.

"Vastasin, et ei saa," ütles Stubb.

Yle teatel rääkis Stubb kohtumisel Trumpiga ka vajadusest tugeva sanktsioonimehhanismi järele, et survestada Venemaad oma lubaduste täitmisele. Tugevat sanktsioonipaketti rakendataks juhul, kui Venemaa relvarahu ei aktsepteeri või seda rikub.

"Rääkisime sellest ka president Trumpi ja sanktsioonide paketi koostaja senaator Lindsey Grahamiga. Ta teeb selle ettepaneku lähiajal USA-s umbes viiekümne senaatori toetusega," ütles Stubb.

Kuna avalikkuses on olnud kahtlusi Trumpi innukuse suhtes Venemaad survestada, pidi Stubb pressikonverentsil eraldi vastama, mida Trump Venemaale sanktsioonide kehtestamisest arvab.

"Grahamil ja president Trumpil on lähedased suhted. Aga muidugi ei saa kõiki asju, mida senaator Graham plaanib, teoks teha," rääkis ta.

Stubb soovitas üles jälgida senaator Grahami väljasõite järgmistel päevadel.

Stubbi sõnul hakkab Trumpi kannatus Venemaa suhtes siiski lõppema.

"Ta (Trump) on Venemaa tegevuse, selle peitusemängu ja relvarahuga viivitamise suhtes väga kannatamatu. Mulle on jäänud mulje, et USA kannatlikkus hakkab otsa saama – ja see on minu arvates hea," rääkis Stubb. "Ma ise püüdsin seletada, et see on täiesti tavaline Venemaa tegevus. Kõigepealt räägime läbi – ja siis seatakse taas uued tingimused."

Stubbi sõnul andis ta Trumpile mõista, et Venemaa aktsepteerib ainult jõudu. Ja selleks on vaja sanktsioone ja Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina toetamiseks.

Kohtumisele eelnesid konsultatsioonid Euroopas

Stubbi sõnul oli kohtumine Trumpiga jätk poolteist nädalat kestnud kohtumistele, mis said alguse Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Soome-visiidiga. Kohtumine Trumpiga oli pikalt planeeritud ja laupäeval avanes selleks võimalus.

Ta selgitas, et oli enne reisi vestelnud peamiste liitlastega, nagu Zelenski, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Briti peaminister Keir Starmer, NATO peasekretär Mark Rutte ning kõik Põhjamaade peaministrid ja EL-i juhtkond.

"Ma andsin edasi info Soome ja Euroopa tugevast toetusest Ukrainale Venemaa agressioonisõjas. Ja selles agressioonisõjas on olnud vaid üks algataja," märkis Soome president.

Stubbi sõnul on tal esmaspäeval kavas kohtumine Ühendkuningriigi peaministri Keir Starmeriga, kes koos Prantsusmaa presidendi Macroniga on vedanud Euroopa-poolseid jõupingutusi Ukrainas rahu saavutada.

Tema sõnul kavatseb ta kohtumise tulemustest informeerida ka Saksamaa tulevast kantslerit Friedrich Merzi.  

Soome-USA suhted on tugevad

Stubbi sõnul on Soome ja USA suhe endiselt tugeval alusel – ja Trump teab hästi, et Soome on NATO-s julgeoleku pakkuja mitte ainult tarbija.

"Koos veedetud päevast võib järeldada, et Soome ja USA suhe astus kindlasti veel ühe sammu edasi," märkis Soome president. "Tal polnud otsest sõnumit peale väga positiivsete seisukohtade Soome kohta," lisas Stubb.

Tema sõnul puudutati vestluses Trumpiga jäämurdjate, metsamaterjali, aga ka Talvesõja ja Jätkusõja teemasid, NATO liikmelisust ja selle juures eelkõige aspekti, et Euroopa peab võtma vastutuse oma julgeoleku eest.

Stubbi selgituste kohaselt oli Trumpi sõnum Euroopale, et USA roll NATO-s on muutumas, kuid ta ei lahku NATO-st.

Küsimustele USA huvi kohta Soomest jäälõhkujaid osta, mida võib seostada ka Trumpi huviga omandada Gröönimaa, vastas Stubb, et Gröönimaa teemast kohtumisel ei räägitud ning jäämurdjad pole selle teemaga seotud.

"Peame väga oluliseks, et saaksime liitlastena panustada jäämurdjate ehitusse, sest Soome on ehitanud ligikaudu 60 protsenti maailma jäämurdjatest," märkis ta.

Stubbi sõnul tõstatas Trump päeva jooksul mitu korda jäämurdjate teema ning see oskusteave on Soome jaoks majanduslik, välispoliitiline ja strateegiline vara suhetes USA-ga. "Aga loomulikult ei tehta golfimängu ajal jäälõhkujate ostutehinguid," lisas ta.  

Kuna Trump väitis pärast kohtumist Stubbiga sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et Soome presidendi sõnul on USA "tugev ja tagasi", mis peaks olema teatav hinnang USA eelmise administratsiooni kohta, siis küsiti Stubbilt, kas ta tõesti nii ütles.

Soome riigipea vältis aga diplomaatiliselt sellele küsimusele otsest vastust: "Veetsime president Trumpiga koos umbes seitse tundi. Kui tema tõlgendus on, et Soome presidendi nägemus USA-st on selline, siis see võib meile ainult hea olla. Rääkisime paljudest asjadest, aga ma ei tea, kas see oli tsitaat. Ja see polnud ilmselt kavatsus."

Kas saunadiplomaatia muutub golfidiplomaatiaks?

Kommenteerides Trumpiga kohtumise teljeks olnud golfimängu, märkis Stubb, et tegeles nooruses selle alaga tõsiselt, kuid ei saa öelda, et Soome kunagine saunadiplomaatia teiseneb nüüd golfidiplomaatiaks.

"Ma arvan, et see oli muu teine golfimäng viimase 15 aasta jooksul," tõdes Stubb.

Kohtumisel osalenud USA senaator Lindsey Graham kiitis ühismeediasse tehtud postituses Stubbi golfimänguoskusi, mida ta lihvis ajal, kui õppis Lõuna-Carolina osariigis asuvas Furmani ülikoolis bakalaureuseõppes.

Soome presidendi pressiteenistuse teate kohaselt oli Stubbi visiit Floridasse Trumpi residentsi Mar-a-Lagos mitteametlik, see hõlmas hommikusööki, lõunasööki ja golfimängu. "Presidendid arutasid visiidi käigus muuhulgas Soome ja USA suhteid ning aktuaalseid välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi, sealhulgas Ukrainat," seisis pressiteates.