Coopi eelmise aasta jaekaubanduse netokäive oli grupi tasandil 856,1 miljonit eurot, vähenedes aastaga 0,77 protsenti ehk 6,6 miljoni euro võrra. Ärikasum langes 24,8 miljonilt eurolt 13,7 miljoni eurole. Ühistulise organisatsioonina ei maksa Coop dividende.

"Vaatamata üldisele majanduslikule ebakindlusele ja toidukaupade müügimahtude vähenemisele jätkas Coop investeeringuid kaupluste arendamisse," ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla. Ta tõdes, et Eesti majanduses jätkus 2024. aastal langus, mis pingestas nii tarbijate kui ka kaubanduse olukorda.

"Tajume selgelt, et Eesti inimeste majanduslik toimetulek on viimastel aastatel sattunud järjest tugevama surve alla. Taskukohaste hindade tagamiseks oleme alandanud hindu enda kasumlikkuse arvelt. Seetõttu vähenes Coopi kasum 2024. aastal 45 protsenti võrreldes aasta varasemaga," lisas Rohtla.

Coop jätkas kogu grupi lõikes investeeringuid kaubandusvõrgu arengusse.

Coopi piirkondlikud ühistud avasid 2024. aastal üheksa uut kauplust ning rekonstrueerisid veel üheksa olemasolevat poodi. Igal aastal täieneb või värskeneb Coopi kauplustevõrk 15-20 uue või renoveeritud kauplusega Eesti eri nurkades.

Coop on Eesti üks olulisemaid tööandjaid ja suuremaid maksumaksjaid. Grupi tööjõukulud olid eelmisel aastal 125 miljonit eurot, tööjõumakse tasus Coop 45,7 miljonit euro ulatuses ning riiklikke makse 83,9 miljonit eurot. Coop andis mullu üle Eesti tööd ligi 6000 inimesele.

Coop Eesti on käibe ja turuosa järgi Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelev organisatsioon, mis tegutseb ühistulise organisatsioonina ja kuulub üle 60 000 Eesti inimesele. Coop Eesti koosneb 18 piirkondlikust tarbijaühistust ja nende koostööd koordineerivast keskühistust. 2024. aasta lõpus oli Coop Eestil tegutsevaid müügiüksusi 319, mis asuvad üle Eesti suurlinnadest väikeasulateni, olles paljudes piirkondades ka põhiline toidu- ja esmatarbekaupade teenuse pakkuja.