Ühe poeketi kaubad Eestis ja Lääne-Euroopas ei pruugi olla samad

Poekettide omanikuvahetusega kaasneb enamasti ka mõningane muutus kaubavalikus. Lisanduvad uue omaniku bränditooted, kuid eelmise keti populaarsem sortiment püütakse säilitada. Samade kettide kaubad Eestis ja Lääne-Euroopas ei pruugi olla päris samad. Erinevus võib tulla nii erinevatest regulatsioonidest kui ka klientide maitse-eelistustest ja rahakoti paksusest.
Hiljuti Eesti Rimi kauplused omandanud Taani suurim jaekaubanduskett Salling Group toob Rimi lettidele oma bränditooted.
"Saavad olema mõned Taani tooted. Mis on oluline, et leiaksime üles Eesti maitse. Toiduturg on väga kohalik, me ei arva, et saame veenda eestlasi sööma midagi väga taanipärast. Ka Sallingi brändi alt leiab klient ilmselt juba vägagi tuttavaid tooteid," lausus Salling Groupi tegevjuht Anders Hagh.
Hagh kinnitas, et nende Eestis ja Taanis müüdavad tooted on täpselt samad.
"Need on samad tooted ja seepärast kannavad mitmed tooted etiketil ka taanikeelset kirja. See on täpselt sama toode, mida müüme kõigis kuues riigis. Aga mõned kohalikud maitsed on erinevad ja me müüme Eestis ainult neid tooteid, mille osas oleme üsna kindlad, et need siinsetele klientidele meeldivad," ütles Hagh.
Kevadel Prisma Peremarketi omandanud Coop on hakanud kauplustel järk-järgult silte vahetama. Esmaspäeva hilisõhtul muutus Coopiks Kristiine Prisma. Coopi juht Rainer Rohtla kinnitas, et Prisma sortiment säilib ka Coopi sildi all, lihtsalt Coopi kaubad tulevad juurde. Mõningane erinevus Eestis ja Põhjamaades müüdavate kaupade vahel siiski on.
"On kindlasti tooteid, mida Põhjamaades müüakse ja mis ka Prismas ja Coopides saavad saadaval olema. Seal on teatavad erinevuses kvaliteedi ja koostisainete osas, sest Põhjamaades on mõningatel tootegruppidel piiravamad tingimused, mida sinna tohib lisada ja mida ei tohi," lausus Rohtla.
Kaupade erinevust sama keti kauplustes eri riikides tingivad ka klientide maitse-eelistused ja rahakoti paksus. Eeskätt määravad need ära toidu soola-, suhkru- ja rasvasisalduse.
"Eestis liha ilmselt on veidi rasvasem kui Saksamaal. Osa sellest on inimeste eelistus ja harjumus, aga teine on see, et rasvasisaldusega saab mängida odavama toote poole. Sama on soolaga – on võimalik kauem säilivaks teha, samuti suhkruga – hoiab toodet kauem säilivana, mistõttu on võimalik odavamalt seda pakkuda," ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Eestis kasvas tervislikuma ja ökoloogilise toidu eelistamine kuni 2022. aastani.
"Kodumaised tooted, ökoloogilised tooted, mis olid kallimad, aga tervislikumad, neid osteti rohkem. Kui tuli suur inflatsioon ja inimeste ostujõud langes, siis nende toodete ostmine langes Eestis. Nüüd on see turg vaikselt stabiliseerunud ja supermarketites müügimahud on uuesti kasvamas Selle taustal võib oodata, et tervislike toodete osakaal hakkab taas kasvama," lausus Uusküla.
Toimetaja: Marko Tooming











