Kui tänavuse riigieelarve puudujääk oli 4,5 protsenti, siis järgmisel aastal väheneb see poole protsendi võrra.

"Kevadine prognoos näitas, et defitsiit võib kasvada isegi 4,9 protsendini. Valitsuse otsuste tulemusena me jõudsime nelja protsendini. See tähendab seda, et me kärpisime veel 250 miljoni kasutamise ehk sisuliselt Eesti riik on olnud kolm aastat kümneprotsendises kärpes," ütles peaminister Kristen Michal.

Parempoolse hinnangul on selles kokkuhoius tegelikult 100 miljonit eurot Rail Balticu ehituse edasilükatud vahendeid ja 150 miljoni eest ühekordseid tulusid, näiteks Eesti Posti erastamine ja Nordica lennukite müük.

"Investeeringutega käib pimesikumäng – miks peaminister nimetab edasilükatud investeeringuid kärbeteks, on väga raske öelda. Pigem on näha, et midagi lükatakse edasi ja raamatupidamislike trikkidega püütakse näidata, et justkui on mingi kokkuhoid, tegelikult ei ole," lausus Parempoolsete esimees Lavly Perling.

Puudujääki tuleb aga igal aastal laenurahaga katta.

"Näiteks kui minul on vaja sadat eurot selleks, et ära elada, siis mul on puudu neli ja pool eurot ja see neli ja pool eurot tuleb võtta kuskilt mujalt. Täna võtame laenu lihtsalt selleks, et jooksvaid kulusid katta ehk me ei tee selle laenu arvelt väga suuri investeeringuid," ütles LHV analüütik Triinu Tapver.

Laenamine suurendab kogu aeg riigi võlakoormust, kuniks see jõuab ohtlikule tasemele.

"Meil järgmise nelja aasta jooksul võlg jõuab peaaegu 40 protsendini SKP-st ja see on juba selline tase, kus võlg võib edaspidi kiiresti suureneda," märkis Eesti Panga asepresident Martti Randveer.

Eestil võib olla endiselt üks madalaim võlatase Euroopa Liidus, kuid võla kasv on väga kiire. Laenuintressi iga aasta kasvav tagasimaksmine puudutab kõiki Eesti maksumaksjaid.

"Iga töötava inimesega seotud kulu või palju maksudest läheb intressideks, on tuhat eurot aastas," ütles Randveer.

Järgmise neli aasta jooksul on intressikulu kaks miljardit eurot.

"Järgmisel aastal prognoositakse, et intressikulud on umbes 350 miljonit eurot – näiteks kogu raha, mis läheb järgmisel aastal kultuuri ja spordi valdkonna peale. 2030. aastal intressikulud jõuavad 650 miljonini ligikaudu, mis on umbes selline summa, mis läheb meil kõrghariduse rahastamiseks," lausus Randveer.

Eesti Pank soovitab jätkuvalt, et erakonnad võiksid leppida kokku, kuidas hakata võlataset ohjeldama.