Viimastel päevadel on hakatud küsima, kui palju Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahast jõuab maale ja väikelinnadesse, kuidas toetatakse keskustest kaugemaid kohti ning mis saab Euroopa Liidu toetusprogrammist LEADER. Seda küsivad riigikogu liikmed, omavalitsusjuhid ja kohalikud tegevusrühmad.

Vastus on kirjas rahandusministeeriumi viimases jaotustabelis. Selle koostajad on teinud rea sisult poliitilisi otsuseid. Nad on valinud, millised valdkonnad saavad raha juurde ja millised kaotavad. Nad on vähendanud LEADER-i ja kohalike teenuste raha, jätnud välja regionaalse finantsinstrumendi ning paigutanud LEADER-i põllumajanduse rahastusse.

Iga selline valik määrab, millises Eesti osas saab teha investeeringuid, arendada teenuseid ja langetada kohalikke otsuseid.

Rahandusministeerium on ette öelnud, et ministeeriumid võivad ettepanekuid muuta neile määratud kogusumma sees. Regionaal- ja põllumajandusministeerium võib seega LEADER-ile, kohalikele teenustele ja regionaalsele ettevõtlusele raha juurde panna mõne teise oma valdkonna arvelt.

Praktikas suunatakse mind otsima regionaalpoliitika puuduvat raha samast regionaal- ja põllumajandusministeeriumi (REM) eraldisest, kuhu kuulub põllumajandusele ja toidujulgeolekule mõeldud 546 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi koostatud jaotus paneb regionaalministri valima põllumeeste investeeringute ning kohaliku ettevõtluse, teenuste ja kogukondade vahel. Valitsus pole seda valikut veel kinnitanud.

Jaotust nimetatakse indikatiivseks. Valitsus saab seda 8. septembril muuta. Kui valitsus jaotuse kinnitab, minnakse samade arvudega Euroopa Komisjoni ette. Nende põhjal hakatakse koostama järgmise seitsme aasta meetmeid.

Ühtekuuluvuspoliitika on oma õigusliku eesmärgi järgi loodud piirkondade arenguerinevuste vähendamiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174 nõuab eraldi tähelepanu maapiirkondadele ning püsiva demograafilise või loodusliku ebasoodsusega aladele. Euroopa Komisjoni sõnul koondatakse suurem osa ühtekuuluvuspoliitika rahast vähem arenenud riikidesse ja piirkondadesse, et aidata neil järele jõuda ning vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi.

Eesti tööversioon seda eesmärki ei taga. Regionaalpoliitikaks arvestatakse ka teiste ministeeriumide meetmeid, mille piirkondlik jaotus, eesmärk ja tulemus pole veel kokku lepitud. Samal ajal vähendatakse meetmete raha, mille sihtkoht ja mõju on ette teada.

Praegusel rahastusperioodil on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastutusalast suunatud ettevõtlusse, omavalitsustesse ja kogukondadesse 395,2 miljonit eurot. Lisaks on kohalike omavalitsuste investeeringuteks kasutatud 82 miljonit eurot CO₂ kvooditulu ja moderniseerimisfondi vahendeid ning 48 miljonit eurot finantsinstrumente.

Uue perioodi ülesehitus on teistsugune, mistõttu ei saa kõiki summasid üks ühele võrrelda. Jaotuse suund tuleb välja meetmete kaupa.

Rahandusministeeriumi ettepanekus on REM-i regionaalmeetmeteks koos LEADER-iga 203,6 miljonit eurot. Piirkondlike tööstus- ja ettevõtlusalade 65 miljonit eurot on viidud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla. See raha pole kadunud. Koos sellega ulatub teadaolevate regionaalselt suunatud meetmete maht 268,6 miljoni euroni.

Minu ettepanek on 460 miljonit eurot: 125 miljonit eurot regionaalse ettevõtluse jaoks, 150 eurot miljonit omavalitsuste teenustele ja kriisikindlusele, 140 miljonit eurot LEADER-ile, 20 miljonit eurot ühistranspordile ning 25 miljonit eurot idapiiri piirkonna arenguks.

Rahandusministeeriumi ja minu ettepaneku vahe on 191,4 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi praeguses jaotuses puudub sellele osale regionaalpaketist kate. Sellest 96,4 miljonit eurot puudub LEADER-i ja kohaliku arengu rahast, 45 miljonit eurot omavalitsuste teenuste ning kriisikindluse rahast ja 50 miljonit eurot regionaalsest finantsinstrumendist.

Kõige karmim otsus puudutab LEADER-it. Esimeses tööversioonis oli LEADER-ile jäetud 25 miljonit eurot. Pärast REM-i vastuseisu tõsteti summa 43,6 miljonini. Käesoleval perioodil on kogukondliku arengu maht 139,1 miljonit eurot. Ka parandatud ettepanek jätab LEADER-ile alla kolmandiku senisest rahast.

Rahandusministeeriumi enda materjali järgi sisustatakse ÜPP sihtotstarbeline eraldis juba esimeses etapis täies mahus. LEADERi 43,6 miljonit ei ole seega 85-protsendiline osamakse, millele ülejäänu hiljem automaatselt lisandub. Ühegi täiendava summa kohta siduvat otsust ei ole.

Seitsme aasta peale teeb 43,6 miljonit kogu Eesti jaoks keskmiselt 6,2 miljonit eurot aastas. Raha jaguneb 26 tegevuspiirkonna vahel. LEADER-i rakendusandmetes oli augusti seisuga 1691 projekti. Toetuse mediaan oli 14 003 eurot. Selle mõju sünnib paljudest kohalikest otsustest, mitte mõnest suurest objektist.

Aegviidu Päästeselts sai 34 493 eurot, et rajada komandohoonele turvaline ligipääs ja kindlustada nõlvad. Pärnu-Jaagupi Tuletõrjeselts sai 39 995 eurot paakkonteineri soetamiseks, millega saab vedada nii kustutus- kui ka elanikkonnakaitseks vajalikku joogivett. Kohila vana vallamaja muutmine avatud kogukonnakeskuseks sai 99 309 eurot.

Need on päästevõime, kohalik teenus ja ettevõtlus. Ministri kabinetis ei saagi teada, kas Aegviidu päästehoone juures tuleb kindlustada nõlv või kas Pärnu-Jaagupi vabatahtlikel päästjatel on vaja paakkonteinerit, kohapeal teatakse.

LEADER-i tuum on kohaliku otsustamise õigus. Piirkonna inimesed lepivad ise kokku, milline investeering nende kodukohas kõige rohkem muudab. Riik annab raami ja kontrollib raha kasutamist, kuid ei kirjuta igale külale Tallinnast ette, mida seal tarvis on.

LEADER-i rahast kahe kolmandiku mahavõtmine vähendab koos projektide arvuga kohalike inimeste võimalust oma piirkonna tulevikku mõjutada. Seda nimetatakse praegu kompromissiks.

Veel halvem on panna LEADER ühise põllumajanduspoliitika rahastusse. Rahandusministeeriumi seatud reegli järgi tuleb iga LEADER-ile juurde antav euro leida REM-ile määratud kogusumma seest.

Peaminister on kinnitanud, et põllumajandus- ja toidusektori investeeringuteks jääb 546 miljonit eurot. Mina toetan seda lubadust. Eesti põllumajandus vajab seda raha konkurentsivõime, tootlikkuse, kriisivalmiduse ja toidujulgeoleku parandamiseks. Ma ei võta põllumehelt raha, et päästa LEADER. Samuti ei nõustu ma LEADER-i kärpimisega põhjendusel, et põllumajandusele tuleb raha säilitada.

Põllumajanduse ja ülejäänud maaelu vastandamine on küüniline. Põllumajandusettevõte vajab töötajaid, teid, elektrit, päästevõimet ja kohalikke teenuseid. Inimesed ei jää maale elama, kui töö kõrval kaovad kool, transport, hooldusteenus ja võimalus oma kodukoha arengus kaasa rääkida.

LEADER tuleb tuua tagasi "Mitmekeskuselise Eesti" prioriteedi alla ja rahastada ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Minu ettepanek on 140 miljonit eurot, see säilitaks senise mahu ega võtaks raha põllumeestelt.

Järgmine vahe puudutab omavalitsusi. Rahandusministeeriumi ettepanekus on kohalike teenuste arendamiseks 75 miljonit ja kriisikindluseks 30 miljonit eurot. Minu ettepanek on kokku 150 miljonit eurot.

Puuduv 45 miljonit eurot võimaldaks ümber korraldada terve omavalitsuse või maakonna teenusvõrku, arendada ühiseid teenuseid ja teha muutuseks vajalikud investeeringud. Eesmärk ei ole iga hoone säilitamine, inimesele peab teenus alles jääma ka siis, kui rahvastik väheneb ja senine korraldus enam ei tööta. Teenuse sulgemine on odav, aga uue korralduse loomine maksab. Kui riik rahastab kärpimist, aga ei rahasta uut lahendust, siis nimetatakse taandumist reformiks.

Ettevõtluse jaoks pakun 125 miljoni euro suurust paketti. Selles on kümme miljonit eurot regionaalseteks ettevõtlusmeetmeteks, 65 miljonit eurot tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks ning 50 miljonit eurot regionaalseks finantsinstrumendiks.

Tööstusalade 65 miljonit eurot on rahandusministeeriumi ettepanekus alles ja asub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas. Raha asukoht ei vabasta MKM-i kohustusest saavutada regionaalne tulemus. Meetmele peavad jääma siduv regionaalne siht ja mõõdetavad piirkondlikud tulemused. REM peab osalema selle kujundamisel.

Puudu on 50 miljoni euro suurune finantsinstrument. Keskustest kaugemal jäävad investeeringud sageli tegemata, sest kinnisvara tagatisväärtus on väiksem ja pangast ei saada vajalikku kapitali. Ettevõte võib olla tugev ja investeering tasuv, kuid asukoht halvendab rahastamise tingimusi. Regionaalpoliitika peab seda vahet tasandama.

Rahandusministeeriumi tabel ütleb, et ülejäänud maapiirkondade kümne protsendi sihttaseme täidavad teiste ministeeriumide meetmed: veereform, elamumajandus, säästev liikuvus, ajaloolised linnasüdamed ja ettevõtlustoetused.

Osa sellest rahast jõuab väljapoole Tallinna, aga sellest ei piisa meetme regionaalpoliitikaks nimetamiseks. Praegu pole kokku lepitud, kui palju peab jõudma erinevatesse piirkondadesse, millist takistust seal kõrvaldatakse ja mida tehakse siis, kui raha koondub suurematesse keskustesse.

Jaotustabelis on poliitiline valik juba tehtud, teiste ministeeriumide võimalik piirkondlik mõju on ette rahastuseks loetud, samal ajal on LEADER-i ja omavalitsuste raha konkreetselt vähendatud.

Ka teiste ministeeriumide meetmetele tuleb määrata regionaalsed eesmärgid, raha jaotamise põhimõtted ja mõõdetavad tulemused. Kui kokku lepitud mõju ei teki, tuleb meetme tingimusi muuta.

Valitsus peaks riigiplaani rahajaotuse üle otsustama 8. septembril. Pärast seda algavad Euroopa Komisjoniga läbirääkimised ja meetmete kujundamine. Viin oma 460 miljoni euro suuruse ettepaneku 8. septembril valitsusse. Praegusel kujul ei saa ma riigiplaani regionaalosa toetada.

Rahandusministeerium on oma ettepaneku teinud. Kui valitsus jätab jaotuse muutmata, muutub LEADER-i 43,6 miljonit eurot ametnike tööversioonist valitsuse otsuseks ja siis peab iga valitsuse liige olema valmis seda summat kohalikele tegevusrühmadele põhjendama.