Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul lähtub valitsus eelarve kokkupanekul sellest, et kaitsekuludeks peab jääma vähemalt viis protsenti SKP-st ja see tähendab, et teistel valdkondadel seisab ees kulude kokkuhoid.

"Me oleme lubanud, et me vähendame puudujääki ehk defitsiiti, et see oleks vähem kui 4,5 protsenti. Me seda proovime. See tähendabki lihtsalt, et tuleb kulusid koomale tõmmata. Majandamiskulusid, tehnilisi kulusid, Tuleb ära jätta ka investeeringuid, mis võib olla headel aegadel oleks võimalik teha – hooneid, maju. Me ei saa seda lubada, kui suur osa läheb kaitseinvesteeringutesse," lausus Keldo.

Siseministeeriumi haldusalas on kärbete tegemine keeruline, ütles siseminister Igor Taro (Eesti 200). Pigem oleks raha vaja juurde selleks, et arendada näiteks droonitõrjet. Kui palju raha juurde vaja oleks, Taro teisipäeval ei öelnud.

"Mina ei kujuta ette praegu, et öelda ühiskonnale, et elanikkonna kaitsega üldse ei tegele. Meil on ju varjumiskohti vaja. Kõik on nõus. Kõik küsivad, et kus need varjumiskohad on. Kus nad koolides on, kus elamutel on. Või kas me saaks näiteks öelda, et me riigipiiri enam ei ehita," lausus Taro.

Sotsiaaldemokraatide aseesimees Riina Sikkut ütles, vähemusvalitsus vajab riigieelarve heakskiitmiseks opositsiooni toetust, kuid nendega pole valitsus oma eelarveplaanidest rääkinud.

"(Et) informatsioon prognoosi kohta, välisvahendite kasutamise kohta oleks kõigil ühesugune ja siis on võimalik toetust riigikogus palju lihtsamini leida, sest muidu tekib ikkagi küsimus, et kust see number tuleb, kust selline valik ja mis olid alternatiivid," lausus Sikkut.

Valitsus tahab suuremad 2027. aasta riigieelarve otsused teha ära järgmise nädala lõpuks.