President Zelenski kutsumine Euroopa Ülemkogule on peamiselt Euroopa üldine toetusavaldus USA surve all olevale Ukrainale.

"Praegu pole aeg Ukraina toetamise lõpetamiseks. Praegu pole aeg Venemaa sanktsioonide leevendamiseks. Praegu on aeg meie toetuse suurendamiseks," ütles Euroopa Liidu Nõukogu president Antonio Costa.

Lisaks üldistele toetussõnumitele arutasid riigijuhid, kuidas järgmisel aastal katta Ukraina rahapuudus.

"Laua ümber räägiti päris pikalt ja emotsionaalselt. Riikidel on erinevad seisukohad. 70 miljardit on Ukraina järgmise aasta vajadus. 30 (miljardit) suurusjärguna on nende enda majandus, eelarve ülal hoidmiseks ja 40 on kaitsetegevuseks ehk sõjapidamiseks," lausus Eesti peaminister Kristen Michal.

"Venemaa külmutatud vara on minu arust kõige selgem koht kuhu vaadata. Sellel oleks kaks eesmärki. Sellega rahastaks me Euroopa kaitsmist, aga see tähendaks ka, et Venemaa, mis praegu korraldab nii palju hävitustööd Ukrainas ja mujal Euroopas, maksab lõpuks kõige eest, mis nad teevad," ütles Taani peaminister Mette Fredriksen.

See sobiks Eestile ja Ukrainale, kuid ega palju eelmise aasta detsembrist, kui seda viimati arutati, muutunud ei ole. Belgia, kus enamik Vene külmutatud varast asub, on selle kasutamise vastu.

"Arutati ka võimalust laenu võtta, ilmselt see saab olema üks võimalusi. Täna milleski lõpuni kokku ei lepitud, sest paljud riigid ju mõtlevad selle üle. Tuleme novembris, detsembris selle juurde tagasi ja Zelenski tegelikult ka soovib seda sõnumit saada aasta lõpus, järgmise aasta alguses," lausus Michal.