Eelmise aasta algul lubasid Euroopa Liidu riigijuhid, et Euroopa majanduse käekäigu parandamine võetakse tõsiselt ette. Seni pole aga tulemust, tõdes Saksamaa liidukantsler.

"See on see, mille me eesmärgiks seadsime, aga me oleme kõvasti kevadel seatud ajakavast maas," lausus Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

Merz peab peamiseks mureks bürokraatiat. Hispaanlased süüdistavad sõdu.

"Kui see kriis on möödas, põrkab meie majanduskasvu potentsiaal tagasi. Me taastame kiiresti seisu, mis oli enne Iraani sõja põhjustatud energiakriisi," ütles Hispaania peaminister Pedro Sanchez.

Tšehhi ütles, et Kesk-Euroopa ei tule toime kliimapoliitika ja kõrgete energiahindadega.

"See on väga ebaaus, et osad riigid oma energiasektori ja geograafiliste eeliste tõttu maksavad 30-40 eurot megavati eest. Meie maksame 160," sõnas Tšehhi peaminister Andrej Babiš.

Eesti peaministri sõnul ei toimi ükski turg nii nagu peaks - eri riikide eri reeglid on takistuseks. Ta toob näiteks Bolti.

"Ta lisab, et kõik kolleegid mõistavad, et praegu on mureks aga ikkagi Hormuzi väina sulgemine ja sõltuvus fossiilkütustest," ütles peaminister Kristen Michal.

Ukraina toetamisest räägitakse reedel, kui kutsutud on ka president Zelenski. USA käitumist kommenteerides jäid riigijuhid neljapäeval ettevaatlikuks. Saksa liidukantsler ütles küll, et ameeriklaste palvet Vene külmutatud vara läbirääkimisteks neile loovutada, Euroopa kuulda võtta ei kavatse.

"See vara on külmutatud Euroopas ja need peaks jääma Euroopas külmutatuks. See on meie asi ja see on meie otsutada," lausus Merz.