"Tänavu möödub nii Eesti iseseisvuse taastamisest kui ka Ukraina iseseisvuse väljakuulutamisest 35 aastat. Me mõlemad kindlustasime endale õiguse otsustada ise oma tuleviku üle. Täna kaitseb Ukraina seda õigust lahinguväljal ning seisab samal ajal kogu Euroopa vabaduse ja julgeoleku eest," ütles Michal.

Põhjala ja Balti riigid on seisnud Ukraina kõrval Venemaa täiemahulise agressioonisõja esimesest päevast. "Ukraina peab saama kõik vajaliku, et end kaitsta ja Venemaa agressioonile vastu seista," nentis Michal.

Ta märkis, et see tähendab eelkõige rohkem õhukaitset ja laskemoona ning suuremaid investeeringuid Ukraina kaitsetööstusse. "Samal ajal peame suurendama survet Venemaale, tugevdama sanktsioone ning sulgema võimalused sanktsioonidest mööda hiilimiseks," sõnas Michal.

"Aitame Ukrainal talveks valmistuda ning kaitsta ja taastada olulist energiataristut, mis on Venemaa brutaalsuse tõttu jätkuvalt ohus," lisas ta.

Peaminister kohtub Kiievis oma kolleegi Ukraina peaministri Serhi Koretskõiga, et arutada kahepoolseid suhteid ning ettevalmistusi järgmise aasta jaanuaris Tallinnas toimuvaks Ukraina ülesehituskonverentsiks. 

NB8 ja Ukraina liidrite tippkohtumise järel annavad riigi- ja valitsusjuhid ühise pressikonverentsi. Eesti on sel aastal NB8 eesistuja. 

NB8 ja Ukraina liidrid: Ukraina ELi-kõneluste klastrid tuleb avada septembris ja oktoobris

Põhjala ja Balti riikide (NB8) ning Ukraina liidrid võtsid tippkohtumisel vastu ühisdeklaratsiooni, milles kinnitasid vankumatut toetust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning lubasid jätkata Ukraina toetamist kuni õiglase ja kestva rahu saavutamiseni.

Ühisdeklaratsioonis toetavad liidrid Ukraina Euroopa Liiduga peetavate liitumisläbirääkimiste kõigi ülejäänud klastrite viivitamatut avamist juba septembris ja oktoobris.

"Põhjala ja Balti riigid on toetanud Ukrainat Venemaa sõja esimesest päevast ja meie toetus ei rauge. Me teame Venemaa käitumismustrit hästi – järeleandmised vaid julgustavad edasist agressiooni. Ukraina peab olema tugev, Venemaa aga jätkuvalt surve all," ütles Michal.

Michali sõnul vajab Ukraina rohkem õhukaitset ja laskemoona ning suuremaid investeeringuid oma kaitsetööstusse.

"Venemaa ei otsi rahu, vaid jätkab Ukraina ja selle inimeste ründamist. Seetõttu ei ole praegu aeg survet vähendada. Sanktsioonid toimivad ja Venemaa sõjamajandus on kasvava surve all. Peame sulgema sanktsioonidest möödahiilimise võimalused, piirama Venemaa varilaevastiku tegevust ning vähendama tulusid, millega Venemaa oma sõda rahastab," lausus ta.

Ühisdeklaratsioonis rõhutasid liidrid, et ühtegi Venemaa katset Ukraina territooriumi annekteerida ei tunnustata seaduslikuna ning võimalik rahukokkulepe peab tuginema rahvusvahelisele õigusele, austama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ega tohi premeerida agressiooni. Õiglase ja kestva rahu eelduseks on tugevad ja usutavad julgeolekutagatised, mis võimaldavad Ukrainal ära hoida Venemaa uue agressiooni.

NB8 riigid lubasid jätkata Ukrainale poliitilise, sõjalise, rahalise, humanitaar- ja majandusabi andmist. Samuti süvendatakse kaitsetööstuskoostööd ja ühistootmist, sealhulgas droonide, õhukaitsevõimete, elektroonilise sõjapidamise süsteemide, laskemoona ja teiste kriitiliste kaitsetehnoloogiate arendamisel.

Läheneva talve eel jätkavad Põhjala ja Balti riigid Ukraina energiataristu kaitse, parandamise ja taastamise toetamist.

"Venemaa on varem püüdnud kasutada talve relvana ja teha Ukraina inimeste elu võimalikult raskeks. Peame aitama Ukrainal selleks valmistuda ja tagama vajaliku õhukaitse," ütles Michal.

Deklaratsioonis kutsuvad liidrid üles tugevdama Venemaa-vastaseid sanktsioone, piirama veelgi Venemaa energiatulusid, võitlema sanktsioonidest kõrvalehoidmisega kolmandates riikides ning jätkama survet Venemaa varilaevastikule. Samuti kutsutakse üles jätkama tööd selle nimel, et kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks.

Liidrid kinnitasid toetust Ukraina kiirele liikumisele Euroopa Liidu liikmesuse suunas, sealhulgas kõigi ülejäänud läbirääkimisklastrite avamisele viivitamata juba septembris-oktoobris. "Ukraina koht on Euroopa Liidus ja NATO-s. Eesti jätkab tööd selle nimel, et Ukraina saaks mõlema liikmeks," ütles Michal.

Ühisdeklaratsioonis tõsteti esile ka 2027. aastal Tallinnas toimuvat Ukraina ülesehituskonverentsi, mille eesmärk on mobiliseerida Ukraina taastamiseks rahvusvahelist poliitilist ja rahalist toetust ning suurendada investeeringuid ja partnerlust.