Tänavu pole Aafrika seakatk farmidesse jõudnud, metssigade hulgas levib see aga endiselt. Näiteks oktoobris on Saue vallas kütitud üks metssiga ning Väike-Maarja vallas leitud surnud metssiga, kel oli katk.

Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu valdkonna juht Gerlin Järvela ütles, et tänavu on katk tuvastatud kokku 118 metsseal, uuritud loomi on olnud üle 8800. Järvela sõnul on väga suure panuse olukorra paranemisse andnud jahimehed. 

"Praegu ma julgen ikkagi öelda, et viiruse levik on pidurdunud. Kui me juulis tuvastasime nii-öelda positiivse tulemuse kaheteistkümnel metsseal (uuritute koguhulgast 1,3 protsenti), siis augustis üheksal ja septembris kuuel. Eesmärk on saada metssigade arvukus selliseks, et kui viirus ka seal metsas on, siis see suuremahuliselt ei leviks," rääkis Järvela.

Keskkonnaamet on otsustanud, et tuleva aasta veebruari lõpuni vältaval jahiaastal võib Eestis küttida kokku 12 600 metssiga. Eesti jahimeeste seltsi jahindusnõunik Marko Vinni ütles, et hinnanguliselt oli jahihooaja alguses Eestis 15 000 - 16 000 metssiga. Tema sõnul on jahimehed saavutanud peamise eesmärgi, sest viirus pole ühtegi seafarmi levinud.

"Tänase seisuga oleme küttinud 4754 metssiga ehk 38 protsenti keskkonnaameti ette antud limiidist. Lubada ei julge, et see sajaprotsendiliselt täidetud saab, aga jahimeestena pingutame, et see protsent oleks küttimishooaja lõpuks võimalikult suur," rääkis Vinni.

Ühtlasi maksab riik jahiseltsidele kokku 244 500 eurot küttimistoetust, sealhulgas farmi ümbruses kütitud metssea eest sada eurot. Toetusmeetme periood algas 29. mail ja lõppes 30. septembril. Vinni sõnul koostas jahimeeste selts riigile ka iganädalase ülevaate sellest, kuidas küttimine edeneb.

"Selle meetme perioodi jooksul kütiti 3003 metssiga. Kui võrrelda eelmise või üle-eelmise aastaga, oli see näitaja veidi väiksem. Eelmisel aastal samal perioodil kütiti 4798 ja veel aasta varem 3739 metssiga," rääkis Vinni, lisades, et arvestada tuleb, et elmisel aastal, kui katkulaine tuli, toetusmeetme periood kindlasti intensiivistas küttimist ja  metssigade populatsioon oli tänavu juba väiksem.

"Seafarmide ümbrusest, olenevalt tsoonist kas siis kuni kolme või kuni viie kilomeetri kauguselt, kütiti kokku üle 300 metssea. Kui vaadata maakondi, siis ainuüksi Saaremaal kütiti umbes 1500 siga, küttimine oli suurem veel Harjumaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal. Lõunapoolsed maakonnad said eelmisel aastal varakult pihta, seal oli siis ka küttimine intensiivsem ja samuti hukkus viiruse tõttu palju metssigu ning seal ongi sel aastal sigu vähem. Võibki öelda, et metssigade arvukus on suurem Põhja-Eestis ja saartel ning sealt siis ka tänavused tulemused," rääkis Vinni.

Mullu tabas Aafrika seakatk 11 Eesti seakasvatust. Juuni lõpust kuni septembri keskpaigani avastatud katkukolletes tuli hukata kokku üle 61 000 sea, sealhulgas 33 000 siga Viljandi vallas Ekseko farmis. Tänavu teise kvartali lõpus oli Eestis kokku 218 000 kodusiga.