Neli aastat tagasi mais tegi regionaalminister määruse sigade Aafrika katku ennetamise ja tõrje meetmete kohta, kus nägi ette erandi, et keeld sigu väljas pidada ei kehti metssigadele, keda peetakse jahikoerte treenimiseks.

Eestimaa loomakaitse liit pöördus õiguskantsleri poole, et see uuriks, kas niisugune määrus vastab loomakaitseseadusele ning juhtis ühtlasi tähelepanu sellele, et seaduses pole alust tehiskeskkonnas peetava metssea kasutamiseks jahikoerte treenimisel ja kehtestatud pole ka treeningu täpsemaid tingimusi.

Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Olari Koppel ütles, et sigade väljaspidamise keeld on bioturvameede ja ministril on õigus kehtestada erandeid, kui need on EL-i õigusega kooskõlas ega kahjusta loomataudi ennetamist. Seega ei ole Koppeli hinnangul põhjust arvata, et jahikoerte treenimise eesmärgil tehtud erand on nende tingimustega vastuolus.

Samas märkis ta, et määrus teeb erandi üksnes sigade väljaspidamise keelule, kuid ei anna alust metssea kasutamiseks jahikoerte treenimisel ega luba loomakaitseseadusega keelatud tegevust.

"Eraldi seadusesätte puudumine ei tähenda aga, et selline tegevus oleks keelatud, kui selle juures järgitakse teisi kehtivaid reegleid," lausus Koppel, kelle sõnul peab treeningut olema võimalik korraldada nii, et see ei ohustaks looma heaolu.

Seaduses ei ole jahikoerte treenimiseks elusa metsseaga eraldi õiguslikku alust ega üksikasjalikke nõudeid kehtestatud, tegevust reguleerivad eelkõige looduskaitseseadus ja sellest tulenevad üldised loomakaitsenõuded.

Loomakaitseseaduse kohaselt ei tohi loomale põhjustada kannatusi ja valu. Kui jahikoera treeningut ei ole võimalik korraldada sellist tagajärge vältides, ei saa täitevvõim Koppeli sõnul seda tegevust määruse, juhendi või halduspraktikaga lubatavaks muuta.

"Sellisel juhul saab üksnes riigikogu seadusega otsustada, kas treeninguga taotletav eesmärk ja sellest saadav kasu õigustavad seaduses sätestatud keelust erandi tegemist," sõnas Koppel.

Regulatsioonide ebaselgus on Koppeli sõnul probleem ja selle kõrvaldamiseks peaks regionaalministeerium ja kliimaministeerium sätestama jahikoerte treenimise tingimused õigusaktides, mitte üksnes juhendites või seletuskirjades, sest siis oleks tagatud, et loomakaitsenõuetest peetakse kinni ja valitseb õigusselgus.