Järgmisel aastal peaks keskmine vanaduspension ulatuma 825 euroni ja vajaliku staažiga pensionäride pension 895 euroni, teatas Leedu rahvusringhääling LRT. Lastetoetus tõuseks 136 euroni kuus ja miinimumpalk 902 euroni.

Rahandusministeeriumi andmetel moodustab valitsemissektori eelarve puudujääk 2027. aastal 3,8 protsenti SKP-st ning riigivõlg jõuab järgmisel aastal 48,2 protsendini SKP-st.

"Me koostasime eelarve, et vastata kolmele peamisele küsimusele: kuidas tugevdada Leedu kaitset lühikese aja jooksul, kuidas tagada, et inimeste sissetulekud kasvaksid kiiremini kui hinnad, ja kuidas neid vajadusi rahastada, säilitades samal ajal jätkusuutliku riigirahanduse," ütles rahandusminister Taurimas Valys eelarve eelnõu seimis esitledes.

Valise sõnul jõuab riigivõlg 2029. aastal umbes 54 protsendini SKP-st. Rahandusministri sõnul määrasid suure osa võla kasvust otsused kaitsevõime kiireks suurendamiseks. "Kui suurimad relvaostud ja taristutööd on lõpule viidud, väheneb alginvesteeringute vajadus," märkis ta.

Valise sõnul looksid stabiilsed riigitulud ja majanduskasv tingimused võla vähendamiseks pärast 2030. aastat.

Järgmisel aastal peaks keskmine aastane inflatsioonimäär ulatuma 3,3 protsendini.

Tulud ja kulud

2027. aastal peaks riigieelarve tuludesse laekuma 22,2 miljardit eurot ja kulud peaksid ulatuma 27,9 miljardi euroni. Kui sealt välja arvata Euroop Liidu vahendid, ulatuksid tulud 18,9 miljardi euroni ja kulud 24,7 miljardi euroni.

Ministeeriumi andmetel tuleb järgmisel aastal riigieelarve tuludest suurim osa käibemaksust – 8,3 miljardit eurot ehk 37,6 protsenti kogutuludest.

Võrreldes 2026. aastaga suurenevad riigitulud 2027. aastal 5,2 protsenti ehk 1 miljardi euro võrra. Riigi kulud suurenevad võrreldes 2026. aastaga 1,3 protsenti ehk 363 miljoni euro võrra.

2027. aasta sotsiaalvaldkonna (Sodra) eelarvetulud ulatuvad 11,3 miljardi euroni ja kulud 9,85 miljardi euroni. Kohustusliku ravikindlustusfondi (KTF) eelarve tulud ulatuvad 4,9 miljardi euroni ja kulud 4,8 miljardi euroni.

2027. aastal peaksid omavalitsuste eelarve tulud ulatuma 8,1 miljardi euroni ja kulud 8,3 miljardi euroni.

Kaitsele viis protsenti SKP-st

2027. aastal ulatub kaitseministeeriumi rahastamine koos kaitsefondiga 4,8 miljardi euroni ehk viie protsendini SKP-st.

"Leedu diviisi loomine, relvade ja infrastruktuuri soetamine nõuavad praegu suuri summasid. Me ei saa neid töid mitme aastakümne peale laiali jaotada, võimekusi on vaja palju varem. Seetõttu rahastame osa sellest laenatud vahenditest, hinnates selgelt nende ülalpidamise tulevast maksumust," selgitas rahandusminister.

Võrreldes käesoleva aastaga suurenevad kaitseministeeriumi vahendid 34,8 miljoni euro võrra, kuid ministeeriumi teatel väheneb kasvava majanduse tõttu kaitserahastuse osakaal SKP-st tänavuselt 5,38 protsendilt järgmisel aastal viiele protsendile.

"Peaaegu ükski teine ​​riik pole nii ambitsioonikas kui Leedu. Paljud NATO riigid jätavad viie protsendi poole liikudes endale 1,5-protsendilise varu, öeldes, et see on seotud teiste kaitsega seotud valdkondadega. Meie rakendame viis protsenti ainult sõjaliseks kaitseks," ütles seimi esimees Juozas Olekas ajakirjanikele enne seimi istungit.

Perepakett

Koos eelarve eelnõuga esitatakse ka perepakett, millele on plaanis eraldada 150 miljonit eurot, milles eluasemetoetuseks on plaanis eraldada 40 miljonit eurot, lastehoiu- ja tööhõiveteenuste jaoks on ette nähtud 61,35 miljonit eurot, mida saaks kasutada lapsehoidmisteenuste, pikapäevarühmade või lastelaagrite eest tasumiseks.

Veel 23,65 miljonit eurot on plaanis eraldada nn algkooli ostukorvi, mis on ühekordne toetus koolivahendite ostmiseks. Samuti on kavas tugevdada lapsi kasvatanud inimeste pensionitagatisi. Selleks eraldatakse 25 miljonit eurot. Lisaks suurendatake ka summasid algkoolilastele tasuta koolilõuna tagamiseks.

Pensionid ja hüvitised

Järgmisel aastal on vanaduspensionide tõstmiseks eraldatud täiendavalt 715,5 miljonit eurot.

Keskmine vanaduspension peaks 2027. aastal tõusma ligikaudu 78 eurot ehk 10,4 protsenti ja jõudma 825 euroni. Nõutava staažiga isikute keskmine pension tõuseks ligikaudu 88 eurot (10,9 protsenti) 895 euroni. See mõjutaks 659 000 inimest.

Järgmisel aastal eraldatakse sotsiaaltoetuste indekseerimiseks täiendavalt 142 miljonit eurot.

Järgmisel aastal on haigushüvitisteks plaanis eraldada 685 miljonit eurot, mis on 7,3 protsenti rohkem kui 2026. aastal. Emadus-, isadus- ja lapsehooldushüvitisteks on plaanis eraldada 523,7 miljonit eurot, mis on 33,3 miljonit eurot (6,8 protsenti) rohkem kui tänavu.

Töötuskindlustuse kulud peaksid ulatuma 612,1 miljoni euroni, mis on 21,4 miljoni euro (3,6 protsenti) võrra rohkem kui 2026. aastal. Keskmine töötushüvitis peaks kasvama 6,7 protsenti ehk 635 euroni.

Lapse sünni korral makstav ühekordne toetus tõuseb järgmisel aastal 1036 eurolt 1092 eurole ehk 56 euro võrra. Lastetoetus tõuseb 129,5 eurolt 136,5 eurole kuus. Puudustkannatavatele peredele, samuti puudega last kasvatavatele peredele makstav lastetoetus tõuseb 205,7 eurolt 216,8 eurole.

Lapsehooldustasu suureneb 384,8 eurolt 405,6 eurole.

Madala sissetulekuga peredele õppevahendite ostmise toetus tõuseb 148 eurolt 156 eurole ja matusetoetus 592 eurolt 624 eurole.

Sotsiaaltoetuse baasi suurendatakse 5,4 protsenti 275 euroni (praegu 261 eurot). Selle tõusuga suurenevad erinevad sotsiaaltoetused, olenevalt toetuse liigist ja saajate kategooriast ning see mõjutab umbes 80 000 sotsiaalpensioni saavat inimest: orbusid, puuetega lapsi, lapsepõlvest saati puudega täiskasvanuid, teisi puuetega inimesi ja vanaduspensioniealisi inimesi, kellel pole kogunenud sotsiaalkindlustuspensioni saamiseks vajalikku minimaalset tööstaaži.

Riiklikult toetatava sissetuleku summa peaks järgmisel aastal suurenema 5,2 protsenti 245 euroni (praegu 233 eurot). See summa on oluline vähekindlustatud elanike rahalise sotsiaalabi õiguse (ja selle suuruse), üliõpilaste sotsiaalabi õiguse, täiendava lapsetoetuse, eluaseme ostmise või üürimise toetuse ja muu sotsiaalabi õiguse määramisel.

Riigitöötajate palgad

Järgmisel aastal on riigiteenistujate palgatõusuks plaanis eraldada 450,2 miljonit eurot. Õpetajate, teadlaste ja sporditreenerite palkade tõusuks on planeeritud 245,1 miljonit eurot. Julgeolekuasutuste riigiametnike ja keskkonnakaitseametnike palkade tõusuks eraldatakse 45,3 miljonit eurot.

Kultuuriasutuste ja kunstitöötajate palkade kasvuks on planeeritud 21,8 miljonit eurot, kohtunikuabidele ja sekretäridele 3,2 miljonit eurot ning teiste avaliku sektori töötajate palkade tõstmiseks 71,1 miljonit eurot (2,5-protsendise baasosa tõusu tõttu).

Õpetajate palgad kasvavad järgmisel aastal võrreldes 2026. aastaga keskmiselt 92–130 eurot kuus, teadlaste palgad 132–152 eurot ja treenerite palgad 125 eurot. Kõigile neile gruppidele on planeeritud 7,56-protsendiline palgatõus.

Kultuuri- ja kunstitöötajate palgad tõusevad keskmiselt 96 eurot (7,5 protsenti), riigi- ja keskkonnakaitseametnike palgad 128 eurot (7,5 protsenti). Kohtuabiliste ja sekretäride palgad tõusevad keskmiselt 48 eurot ehk 5,7 protsenti.

2027. aastal tõuseb miinimumpalk 1245 euroni enne maksude mahaarvamist ehk 902,63 euroni kuus. Praegu on miinimumpalk umbes 847 eurot kuus.

"See muudatus tähendab miinimumpalka teenivate isikute sissetulekute täiendavat suurenemist 55,66 eurot," märkis rahandusminister.

Teedele 750 miljonit eurot

Teede rahastamiseks on 2027. aastal planeeritud kokku 749,3 miljonit eurot. Sellest 436 miljonit eurot eraldatakse teede korrashoiu ja arendamise programmile, 240,7 miljonit eurot riigi teedefondile ning ülejäänud 72,6 miljonit eurot on kavandatud EL-i rahalisest toetusest.

Rahandusministeeriumi hinnangul suureneb riigimaanteede rahastamine järgmisel aastal kokku 47,1 miljoni euro võrra (7,6 protsenti) 667,1 miljoni euroni, samas kui EL-i vahendid vähenevad aegumise tõttu (2026. aastal eraldati teedele 200 miljonit eurot ELi vahendeid).

Eesti järgmise aasta riigieelarve kulud on valitsuse esitatud eelnõu kohaselt 20,2 miljardit eurot, tulud 19,4 miljardit eurot. Eelarvedefitsiit on järgmisel aastal neli protsenti SKP-st. Eelarve kulud koos investeeringutega ulatuvad kulud aga 21,3 miljardi euroni. Defitsiit on 1,9 miljardit eurot ja see väheneb järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5 protsendipunkti võrra, jõudes nelja protsendini SKP-st.