Swedbanki ja SEB kasum kasvas aastaga paari miljoni võrra

Swedbanki 2026. aasta esimese üheksa kuu puhaskasum Eestis oli 193 miljonit eurot, mis on möödunud aasta sama ajaga võrreldes kaks miljonit eurot rohkem. 2,5 miljoni võrra kasvas SEB kasum, ulatudes tänavu esimese üheksa kuuga 129,8 miljoni euroni.
Swedbanki tulud kasvasid esimese kolme kvartaliga kümne miljoni euro võrra, seda peamiselt suurenenud intressitulude tõttu. Puhas intressitulu kasvas suuremate portfellide ja tõusnud turuintressimäärade toel 19 miljoni euro võrra ning muud tulud vähenesid kaheksa miljoni euro võrra. Panga kulud kasvasid aastaga seitsme miljoni euro võrra.
Swedbanki eraklientide laenumahud kasvasid aastaga kaheksa protsenti ja äriklientide omad üheksa protsenti. Hoiused kasvasid kuus protsenti.
Aasta esimese üheksa kuuga väljastas Swedbank eraisikutele uusi laene kogusummas 1,1 miljardit eurot ja ettevõtetele 1,6 miljardit eurot. Swedbanki laenuportfelli maht küündis kolmanda kvartali lõpuks 12,1 miljardi euroni.
Aasta esimesel üheksal kuul ulatusid eeldatavad krediidikahjud Swedbankil kahe miljoni euroni. Võrdluseks, mullu samal ajal oli vastav näitaja -6 miljonit eurot.
Swedbanki teise ja kolmanda samba pensionifondide maht on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, ületades kokku 3,5 miljardit eurot.
Teise Eestis tegutsev suurpank SEB lõpetas 2026. aasta üheksa kuud 129,8 miljoni euro suuruse kasumiga (2025. aasta üheksa kuu kasum oli 127,3 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 224,9 miljoni euroni (aasta varem 219,2 miljoni euroni) ning tegevuskulud 70,9 miljoni euroni.
Eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas SEB 3,1 miljoni euro ulatuses.
SEB laenuportfell on aastaga kasvanud 9,5 protsenti. Eraisikutele väljastas SEB üheksa kuuga uusi laene ja liisinguid 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Kokku on eraklientide laenuportfell kasvanud aastaga 7,5 protsenti ning kodulaenude maht 8,5 protsenti. Ettevõtete laenuportfell kasvas 15 protsenti.
"Kui varasematel aastatel on uues finantseerimises sageli tooni andnud kinnisvara, siis praegune pilt on märksa laiem. Investeeringud jõuavad rohkematesse majandusharudesse ning selline hajutatus toetab rohkem majanduskasvu," kommenteeris SEB juhatuse esimees Allan Parik.
"Finantseerimist vajavaid projekte näeme praegu muu hulgas transpordi, energeetika, tehnoloogia ning kaubanduse valdkonnas. See on Eesti majanduse jaoks hea märk," lisas Parik.
SEB klientide hoiuste maht kasvas aastaga 4,1 protsenti ja ulatus 6,6 miljardi euroni.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









