Alpi nurmikas on jää-ajast Eestisse jäänud kõrreline, mis esineb peamiselt loodudel ja paepragudes. See kasvab 10 kuni 30 sentimeetri pikkuseks ja on Eestis II kaitsekategooria taim. Üsna tagasihoidliku välimusega kõrreline on aga tekitanud suure tüli, varjutanud Eesti ühe suurima eramuarenduse ja tagatipuks põhjustanud isegi kriminaaluurimise.

"Tähelepanu sai juhitud sellele, et on toimunud rikkumine. See kaitsealune taim, alpi nurmikas, on siin suures ulatuses üles kooritud," sõnas looduskaitsja Indrek Hein.

"Uuritakse sündmust pinnase ladustamise kohta looduskaitselise objekti kaitsevööndis ja sellega on tekitatud kahju," ütles Merko kinnisvaraäri juht Indrek Tarto.

"Selle avastas keegi botaanikutest, kes kunagi oli seal inventeerimist teinud ja siis teavitas, et selline mure on juhtunud, et seal on sattunud ohtu need taimed," lausus keskkonnaameti uurimisosakonna juht Rocco Ots.

Lahekalda arendus on mitut moodi tähelepanuväärne, alustades juba asukohast. Ehitusfirma Merko soetas juba 2000. aastate alguses koos tänase Nordeconiga 17 hektarit maad Tallinna kesklinnast 15 minuti sõidu kaugusel Maarjamäe ja Lasnamäe piiril, otse paekalda peal. Algusest peale kavandati kuldaväärt piirkonda suuremahulist elurajooni, milleks kehtestas Tallinna linn detailplaneeringu.

"Lahekalda puhul tuleb alustada sellest, et tegemist on ühe väga vana detailplaneeringuga, mis on kehtestatud juba praeguseks 30 aastat tagasi. See oli aeg, kus isegi sellist mõistet nagu keskkonnamõju hindamine ei tuntud eesti keeles, seegi termin tuli alles tükk maad hiljem," ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juht Meelis Uustal.

"Siis ta tegelikult ei olnud kuidagi kaitseala, et selles mõttes ta oli täiesti tavaline arendatav ala," sõnas Tarto.

Kuigi alal oli detailplaneering ja ehitusluba, siis esimese arendaja finantseerimisraskuste tõttu ei löödud koppa kohe maasse. 2006. aastal tekkis aga uus takistus – klindipealselt avastati mägi-kadakkaer, mis on esimese ehk kõige kõrgema kaitsekategooria nelgiline ja piirkond võeti looduskaitse alla. Miljardiprojekt jäi seisma ning riigil tekkis justkui kohustus krunt ära osta, aga läbirääkimised Merkoga venisid. 2015. aastal leiti ootamatult, et kaitsealuse kadakkaera leviala siiski ei jää rajatistele ette.

"See ala oli kuni 2015. aastani looduskaitse all, mille siis toonane keskkonnaminister Mati Raidma oma määrusega kaks nädalat enne ametist lahkumist kaitse alt maha võttis. See on keskkonnaorganisatsioonidele siiamaani mõistatus, et kuidas selline asi sai juhtuda," lausus Hein.

"Nende arutelude käigus siis riik ikkagi jõudis vastupidisele arusaamisele, et tegelikult siin ikkagi saab jätkata nii-öelda arendustegevusega ja võeti uuesti see asi kaitse alt välja," sõnas Tarto.

Indrek Hein kasvas Maarjamäel ning jälgis Lahekalda projekti arengut algusest peale pingsalt ning on olnud vastu nii sellesse piirkonda kavandatud Tallinna haigla kui Lahekalda projektile. Kui Merko 2019. aastal reaalset ehitust alustas olid mitmed kohalikud ja ka looduskaitsjad vastu, mida kajastas toona ka ETV keskkonnasaade "Osoon".

"Nagu me näeme, on see taim siin tallumise surve all. Siin on palju tallumist, kahjuks nad talluvad ka taimede peal," sõnati toona saates.

"See arendusala või see ehitustegevus on jõudnud juba päris selle püsielupaiga piiri lähedale," ütles Uustal.

Esimesed majad ametliku aadressiga Paekalda tänaval valmisid ja inimesed kolisid sisse aastal 2020. Tänaseks on rajoonis valminud 12 maja umbes 500 koduga, mis on pool kavandatavast mahust. Tuginedes tänaseks juba ligi 30 aastat tagasi välja antud detailplaneeringule, võib Merko sinna ehitada kuni 25 kortermaja, kus oleks kokku üle tuhande ühiku elu- ja äripindu.

2021. aastal, kui Merko valmistas ette järjekorras seitsmenda ja kaheksa maja rajamist, avastas üks botaanik piirkonnast järgmise kaitsealuse taime – alpi nurmika. Kõnealune taimeteadlane andis leiust teada keskkonnaametnikele, kes kandsid selle vastavale piirangute kaardile, aga Merko väidab, et kuna kaart ei ole avalikuks kasutuseks, siis nemad sellest kohe teada ei saanud.

"Mina räägin seda, mida me teadsime. Sellel hetkel, kui me seda pinnast sinna ladustasime, me ei teadnud. Me saime sellest teada 2022. aasta alguses ühel koosolekul tegelikult, et sellel kinnistul on või olid mingisugused kaitstavad taimed," sõnas Tarto.

"Merkole on seda teavitatud. 2021. aastal on läinud välja neile kiri, kus on tehtud ka ettepanek mingite heastamismeetmete kohta need alpi nurmikad sealt ümber istutada. Nii et jutt, et nad ei teadnud - see kindlasti ei ole õige," ütles Ots.

"Kui ma seda avastasin, et siin alas on alanud vundamendi ettevalmistustööd ja et kopp oli alustanud hüdrohaamri töödega ehk paasi hakanud lõhkuma, siis see esimene tunne oli segadus," lausus Hein.

Looduskaitseaktivist Hein oli aga kaitsealuse taime leiust teadlik ja kui Merko arenduse üheksanda maja, aadressiga Paekalda 15, rajamiseks pinnast kooris ja selle kõrvalkrundile õnnetu alpi-nurmika peale ladustas, andis ta asjast 2022. aastal keskkonnaametile teada, mis omakorda saatis asja prokuratuuri.

"Praegu on siis prokuratuuri käes olnud see asi juba üle nelja aasta ehk siis varsti täitub viis aastat. Viis aastat on antud juhul märgilise tähendusega, sest viie aastaga sellised kuritööd aeguvad," sõnas Hein.

"Päris ausalt ütlen, siis minu vaates ei ole see väga suur rikkumine. Mingi selline nihilism siin kindlasti on. Merko oleks võinud vähemalt oma alltöövõtjatele öelda, et siin on selline joon ja siis oleks kõik hästi. Ma ütlen veelkord, et minu vaatest on see väike rikkumine," sõnas Ots.

Ühelt poolt pole kahjusummad suured, teisalt on asi põhimõtteline. Rocco Otsa sõnul ähvardab ehituskontserni või mõnda selle töötajat süüdimõistmise korral rahaline karistus kuni 9000 eurot, aga Merko esindaja sõnul ei soovi keegi olla kriminaalkorras süüdi mõistetud, eriti kui omasõnutsi kaitsealuse taime kohta ei teatudki. Pealekauba oleks see teadaolevalt üldse esimene kord, kui mõni kinnisvaraarendaja on looduskaitse-eeskirjade rikkumise eest kriminaalsüüdistuse saanud.

"Igas valdkonnas on ekstreemseid nähtusi ja ekstreemseid inimesi. Tegelikult see, et keegi räägib ka looduse eest, on igati okei. Seni kuni see kõik on dialoogivormis. Üks räägib betooni keeles, teine räägib looduse keeles," ütles staažikas kinnisvaraekspert Peep Sooman.

Nimelt on Eestis küll olnud mitmeid kirglikke ja kõmulisi juhtumeid, kui üksikud kodanikud või laiemad huvigrupid protestisid mõne objekti või arenduse vastu, viidates kaitsealusele liigile või kooslusele.

Nii näiteks on Tartus juba aastakümneid paigal arendus Ihastes, Hipodroomi metsa käpaliste tõttu. Tartus jäeti Emajõe seisukorrale viidates ära tselluloositehase ehitus. Viimsis seiskus riigikohtu otsusega kõmuline Tammelaane arendus, sest sealne arendus oleks kahjustanud liigselt metsloomade rohekoridore. 

Soomani kui ka "Pealtnägija" uuring viitavad, et Lahekalda on aastakümne vältel esimene selline kinnisvaraarendus, mida ähvardab kriminaalsüüdistus. 

"Kui me räägime arendusprojektidest, mis on Tallinna linnast väljas või üldse linnadest väljas, siis ma julgen öelda, et kolmandik kuni pool arendajatest puutuvad looduskaitse küsimustega tegelikult kokku. Lihtsalt nad ei jõua avalikkuse ette, sest need lahendatakse koostöös kohaliku omavalitsusega ära," lausus Sooman.

Kriminaalkorras on karistatud loata metsaraiet ja salaküttimist ning väärteokorras väiksemaid looduskaitselisi rikkumisi, kuid üllataval kombel selgub, et suuremate kinnisvaraarenduste puhul on pigem leitud kompromiss enne, kui asi päris kurjaks läheb.

"Sa ei ütle lendoravale, et mine selle puu otsast minema, koli ümber. Aga mingisugused kokkulepped on ikka võimalikud. Kas hoonestust nihutatakse näiteks mingil moel. Algses detailplaneeringus ettenähtud tee tehakse teise kinnistu teisest nurgast hoopis. Võib-olla läheb tee 50 meetrit pikemaks ja selle võrra tsipa kallimaks, aga hoonestusmaht säilib tänu sellele. Need on kõik need sellised dialoogid. Peaasi, et ei minda lihtsalt sotsiaalmeediasse räuskama, meediasse kaebama ja lihtsalt tühja-tähjaga kohtusse, kui asjal mõtet pole," ütles Sooman.

"Tallinna kontekstis tähendab see nahkhiiri, näiteks Astangu piirkonnas, kus on alati tingimused majasisese valgustuse kohta, mis on kõige suurem häiring nahkhiirtele. Igasugu pisemad projektid, kui näiteks mingeid parke või kalmistuid rekonstrueeritakse, valgustust rekonstrueeritakse, et siis tuleb kasutada nahkhiiresõbralikku valgusteid," sõnas Uustal.

"Heaks näiteks on vana Hansapanga maja Liivalaia tänaval, kus üks nurk hoolikamatele silmadele tundub vähekene teistsugune. See nurk on tehtud siksakiline, sest seal on üks väärikas tamm ja muidu oleks tulnud see tamm maha võtta," ütles Sooman.

Samas on selge, et kui ikka väga vaja, siis inimese huvid prevaleerivad looduse üle. Näiteks lubas keskkonnaamet Nursipalu harjutusväljaku rajamise käigus hävitada palu-karukelli, mis on II kaitsekategooria taim.

"Nursipalust kui riigikaitselisest alasts pole mõtet vist üldse rääkida. Me saame ju kõik aru, et eriti praeguses ajasituatsioonis on mingid asjad olulisemad," lausus Ots.

Saatse saapas uue tee rajamisel sõideti siledaks hulk palu-karukelli ning nõmmnelke.

"Me kõik saame ju aru, et me peame selle tee sinna tegema. Me ei peaks looduskaitsjate poolt väga teravalt vaatama, sest on asju, mis on paratamatud," sõnas Ots.

Lahekalda hiigelarenduse puhul on aga looduskaitsjad end kujundlikult kõvasti kaevikusse kaevanud. Nähes, et kriminaalasi alpi-nurmika hävitamise suhtes venib, vaidlustas MTÜ Looduskoostöö Koda, mille juhtide seas on Indrek Hein ja Helina Tilk, Tallinna linna poolt välja antud ehitusloa kohtus.

"Kui see oleks nii, et meil poleks millelegi toetuda, et me olemegi kõik välja mõelnud, siis võib-olla oleme mõne arvates uhhuud. Tegelikult täna me toimetame seaduste piires ja räägime sellest, et kui on olemas seadused, siis need peaks kehtima kõigile," ütles looduskaitsja Helina Tilk.

"Keskkonnaametiga on jäänud selline mulje, et teinekord, kui inimene tahab ühte-kahte puud võtta oma kinnistul maha, siis nad on tõesti väga aktiivsed ja põhimõtteliselt teevad selle nii-öelda võimatuks, et sa ei saagi neid oma puid seal oma kinnistul maha võtta. Aga kui nüüd kooritakse kaitsealust taime, siis tundub kogu see sekkumine ülimalt passiivne," sõnas Hein.

"Siin on Maarjamäe klint, mis iseenesest on niivõrd väärtuslik kogu Eesti mõistes. ja kui seda ala ka ei kaitse, siis kuulge, vabandage väga, mida me siis kaitseme üldse?" ütles Tilk.

Looduskaitsjate peamine soov on, et kuna hallidel 90ndatel ei olnud keskkonnamõjude hinnang detailplaneeringu eeldus, siis seda Lahekalda piirkonnas ei tehtud. Ka linn on nüüd asunud seisukohale, et Merko arenduse järgmiste faaside tarvis tuleb siiski teha eraldi keskkonnamõjude hindamine.

"Uusi kortermaju ehitades kindlasti see käivitab keskkonnamõju hindamise algatamise," lausus Uustal.

Merko esindaja pole otseselt selle vastu, aga leiab, et valitseb siiski topeltstandard.

"Muidugi tunneme, et võiks ikkagi olla võrdne kohtlemine. Ma olen lugenud Tallinna haigla keskkonna mõjude hinnangut ja seal leiti, et olgugi, et seal minnakse erinevalt meist näiteks kolme korruse jagu maa sisse, sisuliselt kogu kinnistu ehitatakse täis, siis seal leiti, et sellel ei ole loodusele mingit olulist mõju. See tundub kuidagi ebaõiglane," ütles Tarto.

"See ei tähenda seda, et me peaksime planeedi siledaks tõmbama ja ära asfalteerima. See oleks ka nagu natukene totakas. Kinnisvaraäri ei ole nüüd maailma A ja O, vaid ikkagi kõik peab olema tasakaalus," lausus Sooman.